ÜLDINFO

28.09.2009

Maa ja rahvas

Rootsi on pindalalt (449 964 km²) Euroopa suuruselt neljas riik. Umbes pool Rootsi pindalast on kaetud metsaga, haritavat maad on üksnes kümnendik. Aasta keskmine temperatuur Stockholmis on 6,6° C.

Rootsi rahvaarv on pisut üle 9 miljonit inimese. Rahvastiku keskmine tihedus on 23 inimest ruutkilomeetri kohta. Umbes 85% elanikkonnast elab riigi lõunaosas. Elanikkonna suurim kontsentratsioon jääb pealinna Stockholmi (810 120 elanikku, nn Suur-Stockholm - 1,98 miljonit elanikku) ja sadamalinnadesse Göteborgi (500 197 elanikku) ning Malmösse (286 535 elanikku). 2008. aastal oli rahvastiku loomulik juurdekasv 17 852 inimest ning migratsioonil põhinev rahvaarvu juurdekasv ca 50 000 inimest.

2008. aasta lõpu seisuga elas Rootsis ligi 562 000 võõrriigi kodanikku. Välismaal sündinud elanikke oli registreeritud kokku 1,28 miljonit, kellest suurima osa moodustasid Soomest (175 113), Iraagist (109 446), eks-Jugoslaaviast (72 285), Poolast (63 822), Iraanist (57 663), Bosnia ja Hertsegoviinast (55 960), Saksamaalt (46 854), Taanist (46 167), Norrast (44 310) ja Türgist (39 230) saabunud sisserändajad. Eestist tulnuid oli 9 763 (29. koht sisserännanute arvult). Viimasel ajal on märkimisväärselt suurenenud Iraagist pärit sisserändajate arv.
74% elanikkonnast kuulub luterlikku riigikirikusse. Muudest religioonidest on selgemalt määratletavad katoliiklaste, õigeusklike ning moslemite kogukonnad.
Riigikeel on germaani keelerühma kuuluv rootsi keel. Ärikeelena on praktiliselt kõikjal võimalik kasutada inglise keelt.

Poliitiline süsteem

Rootsi poliitiline- ja õigussüsteem põhineb 1975. aastal vastuvõetud konstitutsioonil.

Riigipea

Rootsi riigipea on kuningas Carl XVI Gustaf, kelle osa riigivalitsemises piirdub esindusfunktsiooni täitmisega.

Parlament

Rootsis on ühekojaline parlament (Riksdag), milles on 349 liiget. Riksdag on Rootsis ainus seadusandlik võim, üleriigilised rahvahääletused on vaid nõuandva iseloomuga. Parlamendisaadikud valitakse otsestel valimistel nelja-aastaseks perioodiks proportsionaalsuse põhimõttel. Parlamenti pääsemiseks on erakonnal vaja koguda vähemalt 4% koguhäältest. Viimased parlamendivalimised toimusid 17. septembril 2006. aastal ja järgmised 2010. aasta sügisel.
Parem- ja tsentrierakondadele kuulub Riksdagi koosseisus kokku 178 kohta, vasakpoolsetele 171 kohta. Paremerakondade vahel jagunevad kohad järgmiselt: moderaadid - 97, Keskpartei - 29, Rahvapartei-liberaalid - 28, kristlik-demokraadid - 24. Sotsiaaldemokraatlikule Tööparteile kuulub uues parlamendis 130 kohta ning nende koostööpartneritele Vasakparteile ja Keskkonnapartei-rohelistele vastavalt 22 ja 19 kohta.

Täiendav info:
Riksdagi veebileht: http://www.riksdagen.se/index_en.asp

Peamised poliitilised parteid

Rootsi poliitikamaastikul olulist rolli mängivaid poliitilisi parteisid liigendatakse laias laastus vasak- ja parempoolseteks (tsentristlikeks). Alates 1932. aastast on valitsuses domineerinud sotsiaaldemokraadid - parempoolsed koalitsioonivalitsused on võimule pääsenud vaid lühiajaliselt. Selline areng on mõneti tingitud Rootsi kiirest tehnoloogilisest ja tööstuslikust arengust 20. sajandi algul, mille tulemusel tugevnes ametiühingu- ja töölisliikumine.
Neli paremerakonda eesotsas moderaatidega (lisaks kristlik-demokraadid, Rahvapartei-liberaalid ja Keskpartei) moodustasid 2006. a valimisteks valmistudes ühtse poliitilise platvormiga "Alliansi Rootsi eest", mida parlamendivalimistel saatis edu. Seega lahkusid võimult 12 aastat järjest riiki juhtinud sotsiaaldemokraadid ning Alliansi valimisplatvormist sai sisuliselt uus valitsusprogramm.
Poliitilise maastiku stabiilsust peegeldab muuhulgas ka asjaolu, et kõik eelmises parlamendi koosseisus esindatud olnud erakonnad said valijatelt mandaadi jätkamiseks (ületasid 4%-künnise), ühtegi uut erakonda ei lisandunud.

Valitsus

Täidesaatvat keskvõimu juhib peaminister. Rootsi praegune moderaadist peaminister Fredrik Reinfeldt nimetati ametisse 5. oktoobril 2006. aastal. Paremtsentristlikku nelja erakonna koalitsioonivalitsusse kuulub 22 liiget, kusjuures moderaatidele kuulub 11 ministriportfelli, Keskparteile ja Rahvapartei-liberaalidele kummalegi neli ning kristlik-demokraatidele kolm.
Keskvalitsus hõlmab 12 ministeeriumi, mille ülesandeks on õigusaktide väljatöötamine ning ligi 500 ametiasutust, mille ülesandeks on seaduste rakendamine ja järelevalve teostamine. Kuigi riiklikud ametid asuvad vastavate ministeeriumide haldusalas, on nad suhteliselt iseseisvad ning sõltumatud. Ministrite sekkumised ametite töösse või neile surve avaldamine on praktiliselt välistatud. Selle järgimist jälgib Rootsi parlamendi konstitutsioonikomisjon.
Rootsi põhiseaduse üks olulisi sätteid on kõigi valitsusdokumentide avalikkus. Igal Rootsi kodanikul on õigus tutvuda valitsuse kirjavahetuse jms dokumentidega, kui need ei ole kuulutatud salajasteks. Kuna salastada on lubatud dokumente ainult erandkorras ja väga piiratud põhjustel, siis on avalikkusele kättesaadav praktiliselt kogu riigivalitsemist puudutav dokumentatsioon, välja arvatud isikuregistri andmed ning mõningad statistilised, välisministeeriumi ja julgeolekupolitsei materjalid.

Täiendav info:
Valitsuse veebileht - http://www.sweden.gov.se/

Haldusjaotus

Rootsi jaguneb 21 lääniks ja 290 kohaliku omavalitsuse üksuseks (kommuuniks). Keskvalitsust esindab regionaalsel tasandil maavanem (landshövding); valitav maavolikogu (landsting) ja läänivalitsus (länsstyrelse) koordineerivad peamiselt riiklikke teenuseid nagu arstiabi, politsei jms. Ülejäänud haldus- ja sotsiaalküsimused kuuluvad kommuuni volikogu pädevusse.