ÜLDINFO

28.07.2011

Maa ja rahvas

Rootsi on pindalalt (449 964 km²) Euroopa suuruselt neljas riik. Umbes pool Rootsi pindalast on kaetud metsaga, haritavat maad on üksnes kümnendik. Aasta keskmine temperatuur Stockholmis on 6,6° C.

Rootsi rahvaarv on üle 9 miljoni inimese. Rahvastiku keskmine tihedus on ~21 inimest ruutkilomeetri kohta. Umbes 85% elanikkonnast elab riigi lõunaosas. Elanikkonna suurim kontsentratsioon jääb pealinna Stockholmi (847 073 elanikku, nn Suur-Stockholm - 2,05 miljonit elanikku) ja sadamalinnadesse Göteborgi (513 751 elanikku) ning Malmösse (298 963 elanikku). 2010. aastaga oli rahvastiku loomulik juurdekasv ca 25 000 inimest ning migratsioonil põhinev rahvaarvu juurdekasv ca 50 000 inimest.

2010. aasta lõpu seisuga elas Rootsis ligi 633 292 võõrriigi kodanikku. Välismaal sündinud elanikke oli registreeritud kokku 1,39 miljonit, kellest suurima osa moodustasid Soomest (169 521), Iraagist (121 761), eks-Jugoslaaviast (70 819), Poolast (70 253), Iraanist (62 120), Bosnia ja Hertsegoviinast (56 183), Saksamaalt (48 158), Taanist (45 548), Norrast (43 430) ja Türgist (42 527) saabunud sisserändajad. Eestis sündinuid oli 2010. aastal Rootsis registreeritud 10 010 (31. koht välismaal sündinute arvult). Viimasel ajal on märkimisväärselt suurenenud Iraagist, Iraanist ja Poolast pärit sisserändajate arv.
74% elanikkonnast kuulub luterlikku riigikirikusse. Muudest religioonidest on selgemalt määratletavad katoliiklaste, õigeusklike ning moslemite kogukonnad.
Riigikeel on germaani keelerühma kuuluv rootsi keel. Ärikeelena on praktiliselt kõikjal võimalik kasutada inglise keelt.

Poliitiline süsteem

Rootsi poliitiline- ja õigussüsteem põhineb 1975. aastal vastuvõetud konstitutsioonil.

Riigipea

Rootsi riigipea on kuningas Carl XVI Gustaf, kelle osa riigivalitsemises piirdub esindusfunktsiooni täitmisega.

Parlament

Rootsis on ühekojaline parlament (Riksdag), milles on 349 liiget. Riksdag on Rootsis ainus seadusandlik võim, üleriigilised rahvahääletused on vaid nõuandva iseloomuga. Parlamendisaadikud valitakse otsestel valimistel nelja-aastaseks perioodiks proportsionaalsuse põhimõttel. Parlamenti pääsemiseks on erakonnal vaja koguda vähemalt 4% koguhäältest. Viimased parlamendivalimised toimusid 19. septembril 2010. aastal  ja järgmised 2014. aasta sügisel.
Parem- ja tsentrierakondadele kuulub Riksdagi koosseisus kokku 173 kohta, vasakpoolsetele 156 kohta. Paremerakondade vahel jagunevad kohad järgmiselt: moderaadid - 107, Keskpartei - 23, Rahvapartei-liberaalid - 24, kristlik-demokraadid - 19. Sotsiaaldemokraatlikule Tööparteile kuulub uues parlamendis 112 kohta ning nende koostööpartneritele Vasakparteile ja Keskkonnapartei-rohelistele vastavalt 19 ja 25 kohta. 2010. aasta parlamendivalimistel pääses Riksdagi ka üks uus partei – paremnäärmuslik partei Rootsi Demokraadid, kes said 20 kohta.

Täiendav info:
Riksdagi veebileht: http://www.riksdagen.se/index_en.asp

Peamised poliitilised parteid

Rootsi poliitikamaastikul olulist rolli mängivaid poliitilisi parteisid liigendatakse laias laastus vasak- ja parempoolseteks (tsentristlikeks). Alates 1932. aastast on valitsuses domineerinud sotsiaaldemokraadid - parempoolsed koalitsioonivalitsused on võimule pääsenud vaid lühiajaliselt. Selline areng on mõneti tingitud Rootsi kiirest tehnoloogilisest ja tööstuslikust arengust 20. sajandi algul, mille tulemusel tugevnes ametiühingu- ja töölisliikumine.

Neli paremerakonda eesotsas moderaatidega (lisaks kristlik-demokraadid, Rahvapartei-liberaalid ja Keskpartei) moodustasid 2006. a valimisteks valmistudes ühtse poliitilise platvormiga "Alliansi Rootsi eest", mida parlamendivalimistel saatis edu. Seega lahkusid võimult 12 aastat järjest riiki juhtinud sotsiaaldemokraadid ning Alliansi valimisplatvormist sai sisuliselt uus valitsusprogramm.
Esmakordselt Rootsi ajaloos osutus teiseks järejestikuseks mandaatperioodiks valituks paremtsentristlik valitsus. Esmakordselt ületas Riksdagi lävepaku (4% häältest) ka paremäärmuslik Rootsi Demokraatide partei haarates enda kätte 20 kohta.

Valitsus

Täidesaatvat keskvõimu juhib peaminister. Rootsi praegune moderaadist peaminister Fredrik Reinfeldt nimetati teistkordselt ametisse 5. oktoobril 2010. aastal. Paremtsentristlikku nelja erakonna koalitsioonivalitsusse kuulub 24 liiget, kusjuures moderaatidele kuulub 13 ministriportfelli, Keskparteile ja Rahvapartei-liberaalidele kummalegi neli ning kristlik-demokraatidele kolm.
Keskvalitsus hõlmab 12 ministeeriumi, mille ülesandeks on õigusaktide väljatöötamine ning ligi 500 ametiasutust, mille ülesandeks on seaduste rakendamine ja järelevalve teostamine. Kuigi riiklikud ametid asuvad vastavate ministeeriumide haldusalas, on nad suhteliselt iseseisvad ning sõltumatud. Ministrite sekkumised ametite töösse või neile surve avaldamine on praktiliselt välistatud. Selle järgimist jälgib Rootsi parlamendi konstitutsioonikomisjon.

Rootsi põhiseaduse üks olulisi sätteid on kõigi valitsusdokumentide avalikkus. Igal Rootsi kodanikul on õigus tutvuda valitsuse kirjavahetuse jms dokumentidega, kui need ei ole kuulutatud salajasteks. Kuna salastada on lubatud dokumente ainult erandkorras ja väga piiratud põhjustel, siis on avalikkusele kättesaadav praktiliselt kogu riigivalitsemist puudutav dokumentatsioon, välja arvatud isikuregistri andmed ning mõningad statistilised, välisministeeriumi ja julgeolekupolitsei materjalid.

Täiendav info:
Valitsuse veebileht - http://www.sweden.gov.se

Haldusjaotus

Rootsi jaguneb 21 lääniks ja 290 kohaliku omavalitsuse üksuseks (kommuuniks). Keskvalitsust esindab regionaalsel tasandil maavanem (landshövding); läänivalitsus (länsstyrelse) ja valitav maavolikogu (landsting) koordineerivad peamiselt riiklikke teenuseid nagu arstiabi, politsei jms. Ülejäänud haldus- ja sotsiaalküsimused kuuluvad kommuuni volikogu pädevusse.