MAJANDUS

29.07.2011

- Peamised majandusnäitajad
- Monetaarpoliitika
- Väliskaubandus
- Välisinvesteeringud
- Peamised majandusharud

Peamised majandusnäitajad

Rootsi on viimase paarikümne aasta jooksul kujunenud kõrgetasemeliseks heaoluühiskonnaks, mida iseloomustab demokraatlik riigivalitsemine, homogeenne elanikkond ning laialdane sotsiaalhooldussüsteem, mis kokkuvõttes tagab kõrge elustandardi.

Rootsi majanduspoliitikat iseloomustab eelkõige valitsuse rahanduspoliitika stabiilsus. Samuti on iseloomulik laiaulatuslik tulude ümberjaotamise poliitika, mida võimaldavad kõrged maksud ning ohtrad tööturupoliitilised programmid (riigi poolt rahastatav ameti- ja ümberõppekoolitus), mis on suunatud tööpuudusega võitlemisele.

Rootsi majandus on olnud viimastel aastatel stabiilne ja eelarveülejääk arvestatav, kuid vaatamata sellele on 2007. aasta sügisel USAst alguse saanud globaalne finants- ja majanduskriis mõjutanud Rootsit oodatust jõulisemalt. Sama jõuliseks ja oodatust kiiremaks on osutunud ka Rootsi taastumine kriisist. Nii Rootsi sisetarbimine kui ka eksport on näidanud tõusu.

Rootsi peamised majandusnäitajad 2002-2011 (%)

* prognoos

Majanduskasv

2011. a aprillis avaldatud valitsuse prognoosi kohaselt kasvab Rootsi SKP 2011. aastal 4,6%. Juuli alguses teatas rahandusminister aga ühes oma sõnavõtus, et valitsus võib olla sunnitud oma kevadisi prognoose alandama kuna viimased arengud Kreekas ja ka USAs on suurendanud riske majanduskasvu pidurdumiseks. Arengud börsil, tõusvad intressid ja ka välised ohud Rootsi majandusele on sundinud ka inimesi oma tarbimist piirama. Samas on aga just eratarbimine see, mis on viimastel aastatel olnud peamiseks majanduskasvu mootoriks.

Inflatsioon

Rootsi rahanduspoliitika üks peamisi eesmärke aastast 1995 on inflatsioonitaseme hoidmine 2% juures. 2010. aasta veebruaris tunnistati aga, et inflatsioonitaseme nii täpne reguleerimine on keeruline, mistõttu seati sisse 1% intervall. Inflatsioonitaset reguleerib Riigipank peamiselt baasintressimäära muutustega. 6. juuli 2011. a seisuga on Riigipanga seatud baasintressimäär 2,0% ja inflatsioon juunis 3,1%.

Tööpuudus

Üheks probleemiks on endiselt suur tööpuudus. Eelmine, sotsiaaldemokraatlik valitsus, võttis eesmärgiks nähtava tööpuuduse alandamise 4%-ni aastal 2006; tööhõives oli eesmärgiks saavutada 80% tase, kuid eesmärgid jäid täitmata, mis oli ka üheks valimiskaotuse põhjustajaks. Paremtsentristlik valitsus on seadnud tööhõive küsimuse oma prioriteediks. Rootsi 2009. aasta eelarve jätkas valitsuse 2006. aasta valimislubaduse (suurendada tööga hõivatute arvu) täitmist. 2006. aasta teisest kvartalist oli 2008. aasta keskpaigaks tööga hõivatute arv kasvanud 200 000 võrra. Erinevate maksusoodustuste eesmärgiks on sisendada inimestele, et töötamine on tulusam kui erinevate toetuste arvelt elamine. Läbi ettevõtlushariduse toetamise loodetakse julgustada rohkem noori ettevõtlusega tegelema. Eesmärk on parandada ettevõtluskliimat, et meelitada ettevõtjaid oma äritegevust Rootsist mitte välja viima ja juba välja viidud tegevust tagasi Rootsi tooma. Valitsuse meetmete tulemusena hakkas alates 2006. aastast  tööpuudus vähenema, kuid 2009.a. globaalne majanduskriis mõjutas ka tööpuudust  Rootsis, tõstes selle üle 8% piiri. 2011. aasta mais oli tööpuuduse määraks 7,9%. Kuna senised meetmed ei ole andnud piisavaid tulemusi ja ilmnenud on mitmeid puudusi , siis on asutud hindama ja analüüsima vajalike muudatusi ja võimalikke uusi meetmeid tööpuuduse vähendamiseks. Rahandusministeeriumi kevadise prognoosi kohaselt peaks tööpuudus aastaks 2015 langema 4,9%le. See oli kindlasti ministeeriumi prognoosi üks kõige küsitavam väide.

Maksukoormus

Rootsi üldine maksukoormus oli esialgsetel andmetel 2010. aastal 45,8% SKP-st, millega ollakse üks kõrgeima maksukoormusega riike maailmas. Suured maksulaekumised aitavad ülal pidada suurt avalikku sektorit, mille üks suurimaid kuluallikaid on sotsiaalse heaoluga seotud kulud. Valitsus hakkas 2007. aasta algusest ellu viima tulumaksureformi (Rootsis kehtib progresseeruv tulumaks), millega alandati väikese ja keskmise sissetulekuga maksumaksjate maksukoormust ajavahemikul 2006 kuni 2009 ligikaudu 60 miljardi SEK võrra. Valitsusel on kavas alustatud tulumaksureformi jätkata kirjutades juba 2012. aasta eelarvesse sisse reformi järjekorras viienda sammu, vaatamata mitmelt poolt saadud kriitikale.

Erastamine

Paremtsentristlik valitsus võttis 2006. aastal ametisse asudes suuna erastamisele, pidades riigi osalust otstarbekaks vaid teatud strateegilistes ettevõtetes (LKAB, Vattenfall), kusjuures erastamisest laekunud tulusid kavatseti kasutada riigivõla kustutamiseks. Üldine finants- ja majanduskriis pani aga hetkeks piduri valitsuse erastamiskavale. 2010. aasta valimisplatvorm sisaldas aga taaskord valitsuse erastamisplaane ja seda näiteks selliste ettevõtete osas nagu Nordea, SBAB ja TeliaSonera. Valitsuse plaane tabas aga taaskord vastulöök, kuid seekord juba Riksdagi opositsiooni poolt, kes peatas riigi osaluse müügi Rootsi Postis, TeliaSoneras ja SBABs.

Monetaarpoliitika

Rahvusvaluuta

Rootsis käibivaks rahaühikuks on Rootsi kroon (SEK), mis on võrdne 100 ööriga. Alates 1992. aastast on kroon ujuva vahetuskursiga. Viimastel aastatel on SEK vahetuskurss euro suhtes kõikunud päris suures ulatuses. Üldine majandus- ja finantskriis põhjustas Rootsi krooni devalveerumise kuni 30% ulatuses, jättes SEK vahetuskursi EUR suhtes 11,20-11,60 SEK/EUR vahemikku, kuid koos ülejäänud majanduse taastumisega on tugevnenud taas ka Rootsi kroon. Rootsi Keskpank (Riksbank) on maailma vanim rahatähti emiteeriv pank (asutatud Stockholm Banco nime all 1668. aastal, nimi Riksbank võeti kasutusele 1866. aastal), samuti vanim keskpank (alates 1897. aastast). Rahaühikute suhtes on Rootsis lähiajal oodata väiksemaid muudatusi. 2010. aasta 30. septembrist kadus käibelt 50 öörine münt. Otsustatud on vahetada välja ka kõik paberrahad, mis saavad uue kujunduse ning lisandub 200kroonine rahatäht, samuti ka kõik mündid v.a. 10kroonine münt, mis samuti saavad uue väljanägemise ja lisandub 2kroonine münt. Riigipanga hinnangul saab vahetus toimuda kõige varem aastatel 2014-2015. 2011. aasta jooksul loodetakse raha vahetuseks paika saada täpsem ajakava.

Liitumine Euroopa Rahaliiduga

Rootsi ei ole liitunud Euroopa Rahaliiduga (EMU). 14. septembril 2004. aastal läbiviidud referendumil hääletasid rootslased eurole ülemineku vastu (55,9%), poolt hääletas 42%. Uus referendum ei saa tõenäoliselt toimuma niipea, kuna seoses nn võlakriisiga euroriikides on euro populaarsus Rootsis oluliselt langenud. Samas on euro siiski paralleelselt Rootsi krooniga käibele hiilimas, nagu näiteks piirilinnas Haparanda. Ka paljud ettevõtjad erinevates Rootsi piirkondades kasutavad eurot, kuna nii on mugavam nende klientidele.

Väliskaubandus

Kaubavahetuse käive oli kuni 2009. aastani pidevas kasvusuunas. 2008. aastal suurenes Rootsi kaubavahetus 5%. 2009. aastal pöördusid kaubavahetuse näitajad aga langusesse, kuid on 2010. aastal jällegi tõusma hakanud. 2007. aastast on import hakanud kasvama mõnevõrra kiiremini kui eksport, mistõttu on kaubandusbilanss hakanud vähenema. Eksport EL-i 2011. aastal ajavahemikus jaanuar-aprill kasvas võrreldes 2010. aasta sama perioodiga 13%, moodustades kogu ekspordist 56,7%. 55% kõikidest Rootsis toodetud kaupadest veetakse välja.

Väliskaubanduse maht aastatel 2000-2010 (miljardit SEK)

Allikas: Rootsi Statistikaamet

Rootsi suurimaks ekspordiartikliks on masinad ja seadmed, telekom- ja elektronseadmed ning transpordivahendid (ca 45%), millele järgnevad kemikaalid ja kummitooted (sh farmaatsiatooted ca 13%), puit ja paberitooted (ca 11%), mineraalid (raud ja teras ca 11%), naftatooted (ca 8%).
Suurimaks impordiartikliks on samuti masinad ja seadmed ning transpordivahendid (ca 42%), järgnevad naftatooted (ca 14%), kemikaalid ja kummitooted (ca 13%), mineraalid (ca 9%) ning toidukaubad (ca 18%).
Enamus Rootsi kaubavahetusest on seotud Euroopa Liiduga, mille osakaal ekspordis on ligi 60% ning impordis ligi 70%. Ekspordi sihtregioonidest järgnevad muud Euroopa riigid (14,4% sh Norra 8,9%), USA (6,6%) ning Aasia (10,1%). Eksport Eestisse kasvas vahemikus jaanuar kuni aprill 2011 55% võrreldes 2010. aasta sama perioodiga.
Impordis järgnevad Euroopa Liidule muud Euroopa riigid (16,2%), Aasia (9,2%) ning USA (2,9%). Impordipartnerite seas tegi ajavahemikus jaanuar-aprill 2011 võrreldes eelneva aasta sama perioodiga läbi korraliku hüppe ka Eesti, kelle import kasvas 162%.

Rootsi peamised väliskaubanduspartnerid 2010-2011 (jaanuar-aprill)

Allikas: Rootsi Statistikaamet

Välisinvesteeringud

Rootsi on suhteliselt aktiivne välisinvestor ja ka suhteliselt atraktiivne riik välisinvestorite jaoks. 2008. aastal ületas välisomanduses ettevõtete hulk Rootsis esmakordselt 12 000 ettevõtte piiri. 2010. aastaks oli Rootsis registreeritud 13 627 välisettevõtet 590 304 töötajaga, nende hulgas ka 55 Eesti ettevõtet 408 töötajaga.
Rootsi otsesed välisinvesteeringud ulatusid 2009. aastal 2 421 miljardi Rootsi kroonini, ehk püsis eelneva aastaga ligikaudu samal tasemel. Rootsi otseinvesteeringud välismaal on suunatud peamiselt masinatööstusesse ja pangandussektorisse, aga ka keemia- ja ravimitööstusesse. Rootsi investeeringud on peamiselt suunatud USAsse, Soome ja Hollandisse.
Otsesed välisinvesteeringud Rootsi ulatusid 2009. aastal 2 353 miljardi Rootsi kroonini, ehk kasv 180 miljardi Rootsi krooni võrra võrreldes 2008. aastaga. Suurimad investeerijad Rootsis on Holland, Luksemburg ja Ühendatud Kuningriik. Välismaised otseinvesteeringute suurimad panused olid 2009. aastal suunatud keemia ja ravimitööstusesse.

Samuti on välisinvestorite seas populaarsust kogunud investeeringud teenuste sektorisse. Rootsi on maailmas ka üks olulisemaid uue tehnoloogia testiturge. Rootsis asuvad mitmete suurte välisettevõtete regionaalsed peakorterid: Unilever (Holland), Sun Microsystems (USA), UPS (USA), GM (USA), Henkel (Saksamaa) jne.

Rootsi külgetõmbejõuks peetakse asukohta juurdepääsuga dünaamilisele Rootsi/Põhja-Euroopa/Läänemere riikide turgudele, kõrgtehnoloogiat ja -tooteid, maailmatasemel infrastruktuuri ning tugevat orienteeritust teadus- ja arendustegevusele. Välisosalusega ettevõtted moodustavad keskmiselt 45% teadus- ja arendustegevusele tehtud kulutustest Rootsis.

Peamised majandusharud

2009. aastal andis eksport ca 50% Rootsi SKPst. Põllu- ja metsamajandussaaduste eksport moodustas SKP-st kaks protsenti, tööstustoodete ekspordi osakaal SKPst oli 18%, erasektori teenuste osakaal 45%, avaliku sektori osakaal 18% ning maksulaekumistest saadud tulu 13%. Tööhõives on teenindussfääri osakaal –ca 50% kogu Rootsi tööealisest elanikkonnast.. Tööstuses on hõivatud 16% ning põllumajanduses ja metsanduses 2% töötajaskonnast.

Tööstus

Rootsi tööstus, nagu majandus tervikuna, on viimase kümne aasta jooksul läbi teinud kiire ümberstruktureerimise, mille kutsus esile vajadus toime tulla 1990. aastate alguse majanduskriisiga. Tänaseks on Rootsi üks maailma juhtivaid riike investeeringute mahult kõrgtehnoloogiasektorisse ning sellega seotud teadusuuringutesse. Teadus- ja arendustegevuse investeeringutele kulutatakse Rootsis iga-aastaselt ca 4% SKP-st, sellest 65% tuleb ettevõtlussektorist ja ca 25% riigilt.  Traditsioonilised tööstusettevõtted arendavad koostööd uute teenuste sektoritega, pidamaks sammu karmis maailmakonkurentsis ning loomaks kõrgemat tarbijaväärtust.

IT ja telekommunikatsiooniseadmed

Rootsi telekommunikatsiooni turg kasvas intensiivselt kuni 2000. aastani. Vahepealsest tugevast langusest kogu tööstusharus maailma mastaabis ollakse taas jõutud väikese kasvu staadiumisse. Telekomi- ja IT-sektor on omavahel tihedalt läbi põimunud, kusjuures ettevõtetest domineerib Rootsi turul ülekaalukalt Ericsson. Antud valdkond annab lisaväärtust umbes 150 miljardit SEK-i ning moodustab 15% Rootsi kaupade ekspordi väärtusest, pakkudes tööd rohkem kui 90 000 inimesele. IT ja telekommunikatsioonisektor on ka üks nendest sektoritest, mis kasvas ka aastatel 2008-2009. Viimase viie aastaga on töötajate arv kasvanud 27%. 2011. aasta alguse seisuga on 80% ettevõtetest kavas lähiajal lisa tööjõudu palgata.

Transpordivahendite tootmine

Valdkond on Rootsis aastakümnete vältel olnud üheks tähtsaimaks tööstusharuks, seda nii ekspordi kui tööhõive seisukohalt. Arvestades Rootsi suhtelist väiksust on riigis toodetavate transpordivahendite mitmekesisus märkimisväärne. Toodetakse nii reisi- kui sõjalennukeid, sõidu- ja veoautosid (Volvo, Saab), busse (Scania), ronge ning laeva- ja lennukimootoreid. Samuti ollakse üks juhtriike Euroopa kosmoseuuringutes. Viimastel aastatel on antud valdkonnas aset leidnud laialdane ümberstruktureerimine, kuna tootjad on võtnud suuna allhankijate hulga vähendamisele. 2009. aastal oli sektori ekspordiväärtus ca 85 miljardit SEK-i, andes Rootsi kogu tööstustoodangust 10,5% ja luues üle 100 000 töökoha.

Metsatööstus

Metsatööstus on traditsiooniliselt olnud Rootsis domineeriv tööstushar,u olles eriti Põhja-Rootsi elanikele oluliseks elatusallikaks. Kaks antud valdkonna põhilist alasektorit on puidutoodete tootmine, mis on suhteliselt väikese lisaväärtusega ja kus olulist rolli mängivad väikeettevõtted, ning sellele vastukaaluks moderne ja rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline tselluloosi- ja paberitööstus. Mitmete ühinemiste järel on Rootsi puidutööstuse sektoris domineerivateks Soome ettevõte StoraEnso, samuti SCA, Holmen ning riiklik Sveaskog. 2009. aastal hinnati metsatööstuse tootmisväärtuseks 215  mld SEK-i ning sellest ca 60% moodustab eksport.

Masinaehitus

Masinaehituses domineerivad suured rahvusvahelised korporatsioonid nagu ABB (elektrilised- ja automaatikaseadmed), Atlas Copco (kaevandus- ja ehitusseadmed), Electrolux (kodumasinad) ning Tetra Laval (toidu pakendamine ja piimatööstusseadmed). Viimastel aastatel on antud sektor arenenud T&A kulutuste ja tootmissüsteemide valmistamise kasvu suunas. Masinaehitus pakkus 2009. aastal tööd ca 72 000 inimesele. Sektori netokäive ulatus 2009. aastal ca 167 miljardi Rootsi kroonini ja eksport ca 130 miljardi Rootsi kroonini.

Metallitööstus

Metallitööstus (raud, teras, värvilised metallid) oli kaua aega nii tööhõive kui ka ekspordi osas Rootsi tähtsaimaks tööstusharuks. 1970. aastate lõpus alanud kriisi tulemusel toimunud ümberstruktureerimise tulemusena keskenduti suurema lisaväärtusega toodete valmistamisele. Kolm suurimat terasetööstust ühinesid nime alla Svenskt Stål AB (SSAB), mis tänapäeval annab 60% Rootsi terasetoodangust. Värvilistest metallidest valmistatud toodete turul tegutseb arvukalt väikseid ning keskmise suurusega ettevõtteid. Metallitööstus andis Rootsi kogu tööstustoodangust aastal 2009 13,6% ja metallitööstuse ametiühingusse kuulub ligikaudu 370 000 liiget.

Farmaatsiatööstus

Ravimitööstus on tööstusharude seas kasvutempolt teisel kohal, kuid tööjõumahukuselt üsna tagasihoidlikul positsioonil. Domineerivad kaks suurettevõtet - AstraZeneca ja Pharmacia (Pfizer'i tütarettevõte). Enam kui 90% antud sektori toodangust eksporditakse. Tegemist on äärmiselt teadusmahuka valdkonnaga, millesse eraldatakse suuri T&A summasid ning milles toimub intensiivne restruktureerimine ning rahvusvahelistumine. 2009. aastal andis farmaatsiatööstus lisaväärtust ca 37 mld SEK-i.

Toiduainetetööstus

Rootsi protektsionistlikul toiduaineteturul toimus oluline avanemine pärast Euroopa Liiduga liitumist 1995. aastal, mis tõi kaasa konkurentsi hüppelise kasvu. Paranenud juurdepääs rahvusvahelistele turgudele suurendas omakorda Rootsi toiduainetetööstuse eksporti. Toiduainetööstus on Rootsi suuruselt neljas tööstusharu. Osa toiduainetetööstusest (alkoholi- ja tubakatooted) on siiani riigimonopoliks. Ligikaudu 38% antud sektori töökohtadest annavad välisettevõtted ning ülejäänud kohalikud ühistud. Toiduainetööstus kasutab ca 70% ulatuses Rootsi põllumajandussaadusi. 2008. aastal andis sektor lisaväärtust 170 mld SEK-i ja töötajaid oli selles hõivatud 56 000. Lisaks sellele andis põllumajandussektor lisaväärtust 41 mld SEK-i.

Transport

Transpordisektor on Rootsi ärielus oluline, kuivõrd on tegu (Skandinaavia) poolsaarega ja geograafiliselt suurte vahemaadega maa-alaga. Tingituna geograafilisest eripärast, on transpordi väljaarendamisel eelistatud meretransporti ja operatiivset maismaatransporti.

Transpordi kohta võib leida rohkem infot liiklusanalüüsi ameti kodulehelt:  http://www.trafa.se/

Meretransport

Rahvusvahelistest kaubavedudest Rootsis hõlmab meretransport ligikaudu 95%, millele järgnevad maantee- ja raudteetransport. Kaubalaevastiku (Rootsi omanike kontrolli all) suuruseks hinnati 2009. aasta alguse seisuga 409 laeva. Tingituna Rootsi maksukoormusest sõidavad paljud Rootsi laevad erinevate välisriikide lippude all.

Suurimad sadamad läänerannikul on Göteborg, Brofjorden Preemraff,  Malmö, Helsingborg, idarannikul Luleå, Oxelösund, Gävle, Stockholm, Norrköping, Kapellkär ja lõunas Trelleborg. Enamikes sadamates on olemas kõik laotingimused kauba pikaajaliseks hoiustamiseks. Rootsi sadamates käsitleti 2009. aastal kokku 161,8 miljonit tonni kaupa ja läbis ca 31 miljonit reisijat.

Reisilaevade liikumine Stockholmi ja Tallinna vahel on alates 2002. aasta algusest igapäevane. Alates 1997. aasta sügisest toimib regulaarne igapäevane kaubalaevaühendus Paldiski ja Kapellskäri vahel, mis on alates 2001. aastast avatud ka reisijatele. Alates 2006. aasta aprillist toimub reisijate vedu ka Stockholmi ja Riia vahel. Suurim meretransporti korraldav ettevõte Eesti ja Rootsi vahel on Tallink. Eesti sadamatest Rootsi saabunud reisijate arv kasvas 2008. aastal 425 000 inimeseni.

Õhutransport

Rootsi suurimateks ja ühtlasi rahvusvahelisteks lennuväljadeks on Arlanda lennuväli Stockholmi lähedal, Landvetter Göteborgi lähedal ja Malmö lähedal asetsev Sturup. Viimastel aastatel on oluliselt kasvanud Stockholmi lähistel paikneva Skavsta lennuvälja osakaal, seda eriti odavlennuettevõtete (nt Ryanair) tõttu. Riigi poolt hallatakse 14 lennuvälja, kuid kokku on Rootsis üle saja erineval tehnilisel tasemel lennuvälja.

2008. aasta seisuga oli Rootsis registreeritud 2 603 tsiviilotstarbelist õhusõidukit. Rootsi suurimaks lennundusettevõtteks on SAS. Reisilende Tallinna ja Stockholmi vahel on mitu korda päevas. Nimetatud lennuliinil opereerivad lennundusettevõtted Estonian Air ja SAS. Lennutransporti kasutati 2009. aastal Rootsis 141 113 tonni kauba ja ca 25,5 miljoni reisija teenindamiseks.

Maanteetransport

Rootsis oli 2009. aasta lõpu seisuga registreeritud üle 4, 30 miljoni sõiduauto (1 auto 2,2 elaniku kohta), 514 576 veoautot ja 13 407 bussi. 2010. aasta jaanuar-november registreeritud uutest sõiduautodest 39,4% on keskkonnasõbralikud autod. Maanteede pikkuseks mõõdeti 2009. aasta lõpu seisuga 145 900 km, millele lisandub 75 900 km riigi toetusega eramaanteid. Ligikaudu 20% teedest on kruusa kattega. Riikliku teevõrgu hulka kuulub ka 15 700 silda, paarkümmend tunnelit ja 37 praamiliini.

Raudteetransport

Raudteede põhivõrgu pikkuseks hinnati 2009. aasta seisuga 11 866 km. 2009. aastal ulatusid kaubaveod raudteel 19,4 miljardi tonnini, mis on 16% vähem kui 2008. aastal. 2009. aasta seisuga moodustas raudteetransport 24% kogu pikamaa transpordist.