MAJANDUS

28.09.2009

- Peamised majandusnäitajad
- Monetaarpoliitika
- Väliskaubandus
- Välisinvesteeringud
- Peamised majandusharud

Peamised majandusnäitajad

Rootsi on viimase paarikümne aasta jooksul kujunenud kõrgetasemeliseks heaoluühiskonnaks, mida iseloomustab demokraatlik riigivalitsemine, homogeenne elanikkond ning laialdane sotsiaalhooldussüsteem, mis kokkuvõttes tagab kõrge elustandardi.

Rootsi majanduspoliitikat iseloomustab eelkõige valitsuse rahanduspoliitika stabiilsus. Samuti on iseloomulik laiaulatuslik tulude ümberjaotamise poliitika, mida võimaldavad kõrged maksud ning ohtrad tööturupoliitilised programmid (riigi poolt rahastatav ameti- ja ümberõppekoolitus), mis on suunatud tööpuudusega võitlemisele.

Rootsi majandus on olnud viimastel aastatel stabiilne ja eelarveülejääk arvestatav, kuid vaatamata sellele on 2007. aasta sügisel USAst alguse saanud globaalne finants- ja majanduskriis mõjutanud Rootsit oodatust jõulisemalt. 1990. aastate alguse majanduslangus tõi kaasa fiskaal- ja monetaarpoliitika karmistamise, mille peamiseks eesmärgiks oli inflatsiooni ohjeldamine. Paranenud rahvusvahelise majanduskliima ning kiire IT-sektori arengu mõjul väljus riik majanduskriisist, misjärel makromajanduslikud näitajad on taas tõususuuna võtnud ning ka majanduskasv on olnud OECD riikide keskmise tasemel.

Rootsi peamised majandusnäitajad 2000-2009 (%)

Majanduskasv

Valitsus prognoosib SKP langust 2009. aastal 5,2%. 2010. aastaks prognoosib valitsus 0,6% SKP kasvu, mis peaks järgnevatel aastatel taas kiiremini kasvama hakkama. Kui varasematel aastatel on majanduskasv saavutatud peamiselt ekspordi kasvu arvelt, siis alates 2005. aastast on majanduskasv saavutatud ennekõike suurenenud tarbimise ja investeeringute arvel. Ka järgnevatel aastatel peaks just eratarbimine olema majanduskasvu peamiseks mootoriks.

Inflatsioon

Inflatsioonitaseme hoidmine 2% ringis on riigi rahanduspoliitika üks peamisi eesmärke. Seda reguleerib Riigipank peamiselt baasintressimäära muutustega. 1. juuli 2009. a seisuga on Riigipanga seatud baasintressimäär 0,25% ja inflatsioon -0,6%.

Tööpuudus

Üheks probleemiks on endiselt suur tööpuudus. Eelmine, sotsiaaldemokraatlik valitsus, võttis eesmärgiks nähtava tööpuuduse alandamise 4%-ni aastal 2006; tööhõives oli eesmärgiks saavutada 80% tase, kuid eesmärgid jäid täitmata, mis oli ka üheks valimiskaotuse põhjustajaks. Paremtsentristlik valitsus on seadnud tööhõive küsimuse oma prioriteediks. Rootsi 2009. aasta eelarve jätkas valitsuse 2006. aasta valimislubaduse (suurendada tööga hõivatute arvu) täitmist. 2006. aasta teisest kvartalist oli 2008. aasta keskpaigaks tööga hõivatute arv kasvanud 200 000 võrra. Eesmärk on parandada ettevõtluskliimat, et meelitada ettevõtjaid oma äritegevust Rootsist mitte välja viima ja juba välja viidud tegevust tagasi Rootsi tooma. Läbi ettevõtlushariduse toetamise loodetakse julgustada rohkem noori ettevõtlusega tegelema. Erinevate maksusoodustuste eesmärgiks on sisendada inimestele, et töötamine on tulusam kui erinevate toetuste arvelt elamine. Valitsuse meetmete tulemusena hakkas tööpuudus vähenema, ulatudes 2006. a. 5,4%-ni töövõimelisest elanikkonnast. Sama trend jätkus ka 2007.aastal. 2009.a. hakkab globalne majanduskriis mõjutama ka Rootsi tööpuudust, tõstes selle 6,2 % tasemele.

Maksukoormus

Rootsi üldine maksukoormus on 47% SKP-st, millega ollakse üks kõrgeima maksukoormusega riike maailmas. Suured maksulaekumised aitavad ülal pidada suurt avalikku sektorit, mille üks suurimaid kuluallikaid on sotsiaalse heaoluga seotud kulud. Valitsus hakkas 2007. aasta algusest ellu viima tulumaksureformi (Rootsis kehtib progresseeruv tulumaks), millega alandati väikese ja keskmise sissetulekuga maksumaksjate maksukoormust ajavahemikul 2006 kuni 2009  kokku ligikaudu 60 miljardi SEK võrra.

Erastamine

Uus paremtsentristlik valitsus võttis ametisse asudes suuna erastamisele, pidades riigi osalust otstarbekaks vaid teatud strateegilistes ettevõtetes(LKAB, Vattenfall), kusjuures erastamisest laekunud tulusid kavatsetakse kasutada riigivõla kustutamiseks. Üldine finants- ja majanduskriis on aga pannud hetkeks piduri valitsuse erastamiskavale.

Monetaarpoliitika

Rahvusvaluuta

Rootsis käibivaks rahaühikuks on Rootsi kroon (SEK), mis on võrdne 100 ööriga. Alates 1992. aastast on kroon ujuva vahetuskursiga. Kui viimastel aastatel on SEK vahetuskurss EEK suhtes kõikunud vahemikus 1,6-1,8 EEK/SEK, siis üldine majandus- ja finantskriis on põhjustanud Rootsi krooni devalveerumise kuni 30% ulatuses jättes SEK vahetuskursi EEK suhtes 1,38-1,46 EEK/SEK vahemikku. Rootsi Keskpank (Riksbank) on maailma vanim rahatähti emiteeriv pank (asutatud Stockholm Banco nime all 1668. aastal, nimi Riksbank võeti kasutusele 1866. aastal), samuti vanim keskpank (alates 1897. aastast).

Liitumine Euroopa Rahaliiduga

Rootsi ei ole liitunud Euroopa Rahaliiduga (EMU). 14. septembril 2004. aastal läbiviidud referendumil hääletasid rootslased eurole ülemineku vastu (55,9%), poolt hääletas 42%. Uus referendum ei saa tõenäoliselt toimuma enne järgmisi parlamendivalimisi 2010. aastal, kuna praegune valitsus antud küsimust eelkõige rahva püsiva vastuseisu tõttu käesoleval mandaatperioodil ilmselt tõstatada ei kavatse. Samas on euro siiski paralleelselt Rootsi krooniga käibele hiilimas. Esimese omavalitsusena võtab euro piiratud ulatuses kasutusele Sollentuna. Ka paljud ettevõtjad erinevates Rootsi piirkondades kasutavad eurot, kuna nii on mugavam nende klientidele.

Väliskaubandus

Kaubavahetuse käive on pidevas kasvusuunas. 2008. aastal suurenes Rootsi kaubavahetus 5% ning Rootsi eksport ületas esmakordselt triljon krooni. 2007. aastast on import hakanud kasvama mõnevõrra kiiremini kui eksport, mistõttu on kaubandusbilanss hakanud vähenema. Eksport EL-i 2009. aastal ajavahemikus jaanuar-mai kahanes võrreldes 2008. aasta sama perioodiga 24%. 55% kõikidest Rootsis toodetud kaupadest veetakse välja.

Väliskaubanduse maht aastatel 2000-2008 (miljardit SEK)

Allikas: Rootsi Statistikaamet

Rootsi suurimaks ekspordiartikliks (47,3%) on masinad ja seadmed, telekom- ja elektronseadmed ning transpordivahendid, millele järgnevad kemikaalid ja kummitooted (sh farmaatsiatooted 11,6%), puit ja paberitooted (10,8%), mineraalid (raud ja teras 11,3%), naftatooted (7,9%). Ka suurimaks impordiartikliks on masinad ja seadmed ning transpordivahendid (41,7%), naftatooted (14,5%), kemikaalid ja kummitooted (12,5%), mineraalid (9,7%) ning toidukaubad (18,6%).

Enamus Rootsi kaubavahetusest on seotud Euroopa Liiduga, mille osakaal ekspordis on ligi 60% ning impordis ligi 70%. Ekspordi sihtregioonidest järgnevad muud Euroopa riigid (15,1% sh Norra 14%), USA (6,6%) ning Aasia (10,4%).

Impordis järgnevad Euroopa Liidule muud Euroopa riigid (14%), Aasia (9%) ning USA (3%).

Rootsi peamised väliskaubanduspartnerid 2008-2009 (jaanuar-aprill)

Allikas: Rootsi Statistikaamet

Välisinvesteeringud

Rootsi on suhteliselt aktiivne välisinvestor ja ka suhteliselt atraktiivne riik välisinvestorite jaoks. 2008. aastal suurenes välisomanduses ettevõtete hulk Rootsis ligikaudu 900 ettevõtte võrra ning ületas esmakordselt 12 000 ettevõtte piiri. Perioodil 2000-2004 oli Rootsi maailmas otseinvesteeringute sihtmaana (65 miljardit USD) 15. kohal. Rootsi otsesed välisinvesteeringud ulatusid 2007.aastal 2049 miljardi Rootsi kroonini.

Otsesed välisinvesteeringud 2007.aastal Rootsi ulatusid 1814 miljardi Rootsi kroonini. Suurimad investeerijad Rootsis olid aastal 2007 Belgia/Luksemburg, Ühendatud Kuningriik, Holland ja USA. Välismaised otseinvesteeringud olid 2008. aastal peamiselt suunatud toiduainetööstusesse, mootorsõidukite tootmisse ning finants- ja kinnisvarasektorisse. Samuti on välisinvestorite seas populaarsust kogunud investeeringud teenuste sektorisse. Rootsi on maailmas ka üks olulisemaid uue tehnoloogia testiturge. Rootsis asuvad mitmete suurte välisettevõtete regionaalsed peakorterid: Unilever (Holland), Sun Microsystems (USA), UPS (USA), GM (USA), Henkel (Saksamaa) jne.

Rootsi külgetõmbejõuks peetakse asukohta juurdepääsuga dünaamilisele Rootsi/Põhja-Euroopa/Läänemere riikide turgudele, kõrgtehnoloogiat ja -tooteid, maailmatasemel infrastruktuuri ning tugevat orienteeritust teadus- ja arendustegevusele. Välisosalusega ettevõtted moodustavad keskmiselt 45% teadus- ja arendustegevusele tehtud kulutustest Rootsis.

Olulisemad Rootsi otseinvesteeringute sihtmaad on USA, Soome, Holland ja Ühendatud Kuningriik. Peamised sektorid 2008. aastal olid metalli- ja masinatööstus, mootorsõidukite tootmine, finantssektor ja energiasektor.

Peamised majandusharud

2008. aastal andis eksport 53,8% Rootsi SKPst. moodustas põllu- ja metsamajandussaaduste eksport Rootsi sisemajanduse koguproduktist kaks protsenti, tööstustoodete ekspordi osakaal SKPst oli 18%, erasektori teenuste osakaal 45%, avaliku sektori osakaal 18% ning maksulaekumistest saadud tulu 13%. Tööhõives on teenindussfääri osakaal veelgi suurem - 46% kogu Rootsi tööealisest elanikkonnast töötab erateenuste ning 31% avalike teenuste sektoris. Tööstuses on hõivatud 16% ning põllumajanduses ja metsanduses 2% töötajaskonnast.

Tööstus

Rootsi tööstus, nagu majandus tervikuna, on viimase kümne aasta jooksul läbi teinud kiire ümberstruktureerimise, mille kutsus esile vajadus toime tulla 1990. aastate alguse majanduskriisiga. Tänaseks on Rootsi üks maailma juhtivaid riike investeeringute mahult kõrgtehnoloogiasektorisse ning sellega seotud teadusuuringutesse. Teadus- ja arendustegevuse investeeringud moodustasid 2003. aastal 4% SKP-st (97 mld SEK), millega Rootsi on R&D investeeringute osas inimese kohta maailmas esikohal. Traditsioonilised tööstusettevõtted arendavad koostööd uute teenuste sektoritega, pidamaks sammu karmis maailmakonkurentsis ning loomaks kõrgemat tarbijaväärtust.

IT ja telekommunikatsiooniseadmed

Rootsi telekommunikatsiooni turg kasvas intensiivselt kuni 2000. aastani. Vahepealsest tugevast langusest kogu tööstusharus maailma mastaabis ollakse taas jõutud väikese kasvu staadiumisse. Telekomi- ja IT-sektor on omavahel tihedalt läbi põimunud, kusjuures ettevõtetest domineerib Rootsi turulülekaalukalt Ericsson. Antud valdkond annab lisaväärtust umbes 150 miljardit SEK-i ning moodustab 15% Rootsi kaupade ekspordi väärtusest, pakkudes tööd 72 000 inimesele.

Transpordivahendite tootmine

Antud valdkond on Rootsis aastakümnete vältel olnud üheks tähtsaimaks tööstusharuks, seda nii ekspordi kui tööhõive seisukohalt. Arvestades Rootsi suhtelist väiksust on riigis toodetavate transpordivahendite mitmekesisus märkimisväärne. Toodetakse nii reisi- kui sõjalennukeid, sõidu- ja veoautosid (Volvo, Saab), busse (Scania), ronge ning laeva- ja lennukimootoreid. Samuti ollakse üks juhtriike Euroopa kosmoseuuringutes. Viimastel aastatel on antud valdkonnas aset leidnud laialdane ümberstruktureerimine, kuna tootjad on võtnud suuna allhankijate hulga vähendamisele. 2005. aastal andis sektor lisaväärtust 74 mld SEK-i ning tööd ligi 100 000-le töötajale.

Metsatööstus

Metsatööstus on traditsiooniliselt olnud Rootsis domineeriv tööstusharu olles eriti Põhja-Rootsi elanikele oluliseks elatusallikaks. Kaks antud valdkonna põhilist alasektorit on puidutoodete tootmine, mis on suhteliselt väikese lisaväärtusega ja kus olulist rolli mängivad väikeettevõtted, ning sellele vastukaaluks modernne ja rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline tselluloosi- ja paberitööstus. Mitmete ühinemiste järel on Rootsi puidutööstuse sektoris domineerivateks Soome ettevõte StoraEnso, samuti SCA, Holmen ning riiklik Sveaskog. 2008. aastal hinnati metsatööstuse tootmisväärtuseks 185  mld SEK-i ning sektor andis tööd 72 000-le inimesele.

Masinaehitus

Masinaehituses domineerivad suured rahvusvahelised korporatsioonid nagu ABB (elektrilised- ja automaatikaseadmed), Atlas Copco (kaevandus- ja ehitusseadmed), Electrolux (kodumasinad) ning Tetra Laval (toidu pakendamine ja piimatööstusseadmed). Viimastel aastatel on antud sektor arenenud T&A kulutuste ja tootmissüsteemide valmistamise kasvu suunas. 2005. aastal andis sektor lisaväärtust 61 mld SEK-i ning hõivas 95 000 töötajat.

Metallitööstus

Metallitööstus (raud, teras, värvilised metallid) oli kaua aega nii tööhõive kui ka ekspordi osas Rootsi tähtsaimaks tööstusharuks. 1970. aastate lõpus alanud kriisi tulemusel toimunud ümberstruktureerimise tulemusena keskenduti suurema lisaväärtusega toodete valmistamisele. Kolm suurimat terasetööstust ühinesid nime alla Svenskt Stål AB (SSAB), mis tänapäeval annab 60% Rootsi terasetoodangust. Värvilistest metallidest valmistatud toodete turul tegutseb arvukalt väikeseid ning keskmise suurusega ettevõtteid. 2005. aastal hinnati sektori lisaväärtuseks 55 mld SEK-i, kus töötas 106 000 inimest.

Farmaatsiatööstus

Ravimitööstus on tööstusharude seas kasvutempolt teisel kohal, kuid tööjõumahukuselt üsna tagasihoidlikul positsioonil, moodustades 6% koguekspordist. Domineerivad kaks suurettevõtet - AstraZeneca ja Pharmacia (Pfizer'i tütarettevõte). Enam kui 90% antud sektori toodangust eksporditakse. Tegemist on äärmiselt teadusmahuka valdkonnaga, millesse eraldatakse suuri R&D summasid ning milles toimub intensiivne restruktureerimine ning rahvusvahelistumine. 2005. aastal andis farmaatsiatööstus lisaväärtust 45 mld SEK-i ning tööd 20 000 inimesele.

Toiduainetetööstus

Rootsi protektsionistlikul toiduaineteturul toimus oluline avanemine pärast Euroopa Liiduga liitumist 1995. aastal, mis tõi kaasa konkurentsi hüppelise kasvu. Paranenud juurdepääs rahvusvahelistele turgudele suurendas omakorda Rootsi toiduainetetööstuse eksporti. Toiduainetööstus on Rootsi suuruselt neljas tööstusharu. Osa toiduainetetööstusest (alkoholi- ja tubakatooted) on siiani riigimonopoliks. Ligikaudu 38% antud sektori töökohtadest annavad välisettevõtted ning ülejäänud kohalikud ühistud. 2008. aastal andis sektor lisaväärtust 170 mld SEK-i ja töötajaid oli selles hõivatud 56 000. Lisaks sellele andis põllumajandussektor lisaväärtust 41 mld SEK-i.

Transport

Transpordisektor on Rootsi ärielus oluline, kuivõrd on tegu (Skandinaavia) poolsaarega ja geograafiliselt suurte vahemaadega maa-alaga. Tingituna geograafilisest eripärast, on transpordi väljaarendamisel eelistatud meretransporti ja operatiivset maismaatransporti.

Meretransport

Rahvusvahelistest kaubavedudest Rootsis hõlmab meretransport ligikaudu 4/5, millele järgnevad maantee- ja raudteetransport. Kaubalaevastiku (Rootsi omanike kontrolli all) suuruseks hinnati 2009. aasta alguse seisuga 433 laeva (nendest vaid 230 sõidavad Rootsi lipu all). Tingituna Rootsi maksukoormusest sõidavad paljud Rootsi laevad erinevate välisriikide lippude all.

Suurimad sadamad läänerannikul on Göteborg, Brofjorden Preemraff,  Malmö, Helsingborg,; idarannikul Luleå, Oxelösund, Gävle, Stockholm, Norrköping, Kapellkär ja lõunas Trelleborg. Enamikes sadamates on olemas kõik laotingimused kauba pikaajaliseks hoiustamiseks. Rootsi sadamates käsitleti 2008. aastal kokku 187,8 tonni kaupa.

Reisilaevade liikumine Stockholmi ja Tallinna vahel on alates 2002. aasta algusest igapäevane. Alates 1997. aasta sügisest toimib regulaarne igapäevane kaubalaevaühendus Paldiski ja Kapellskäri vahel, mis on alates 2001. aastast avatud ka reisijatele. Alates 2006. aasta aprillist toimub reisijate vedu ka Stockholmi ja Riia vahel. Suurim meretransporti korraldav ettevõte Eesti ja Rootsi vahel on Tallink. Eesti sadamatest Rootsi saabunud reisijate arv kasvas 2008. aastal 425 000 inimeseni.

Õhutransport

Rootsi suurimateks ja ühtlasi rahvusvahelisteks lennuväljadeks on Arlanda lennuväli Stockholmi lähedal, Landvetter Göteborgi lähedal ja Malmö lähedal asetsev Sturup. Viimastel aastatel on oluliselt kasvanud Stockholmi lähistel paikneva Skavsta lennuvälja osakaal, seda eriti odavlennuettevõtete (nt Ryanair) tõttu. Riigi poolt hallatakse 14 lennuvälja, kuid kokku on Rootsis üle saja erineval tehnilisel tasemel lennuvälja.

2008. aasta seisuga oli Rootsis registreeritud 2603 tsiviilotstarbelist õhusõidukit. Rootsi suurimaks lennundusettevõtteks on SAS. Reisilende Tallinna ja Stockholmi vahel on mitu korda päevas. Nimetatud lennuliinil opereerivad lennundusettevõtted Estonian Air ja SAS. Lennutransporti kasutati 2008. aastal Rootsis 185 200 tonni kauba vedamiseks.

Maanteetransport

Rootsis oli 2008. aasta lõpu seisuga registreeritud üle 4, 28 miljoni sõiduauto (0,46 autot ühe elaniku kohta), 510 199 veoautot ja 13 474 bussi. 2008. aastal registreeritud uutest sõiduautodest 23% liiguvad alternatiivkütusel. Maanteede pikkuseks mõõdeti 2002. aasta lõpu seisuga 138 000 km, millele lisandub 75 000 km eramaanteid.

Raudteetransport

Raudteede põhivõrgu pikkuseks hinnati 2008. aasta oktoobri lõpu seisuga 11 904 km. 2007 aastal jõudis raudteetranspordi kaubavedude tonnaaž rekordilise tasemeni. Selline kasv on seletatav Rootsi ekspordi kasvuga seoses nõudluse suurenemisega Aasia riikides. 2009. aasta seisuga moodustab raudteetransport 24% kogu pikamaa transpordist.

[1]Prognoos