ÄRIKESKKOND

28.09.2009

- Töö- ja elamisload
- Ettevõtlusvormid ja ettevõtte asutamine
- Maksustamine
- Tööturg
- Konkurentsireeglid ja tarbijakaitse
- Tarbijakaitse

Töö- ja elamisload

EL-i ja Euroopa Majanduspiirkonna (EEA) kodanikele ei ole Rootsis tööle asumisel piiranguid. Alates 1. maist 2004. a. võivad Eesti kodanikud elada ja töötada samadel alustel teiste Euroopa Liidu kodanikega, st Rootsis töötamiseks ei ole vaja taotleda tööluba. Kolme kuu jooksul tuleb hankida elamisluba, mis on vajalik kohaliku sotsiaalsüsteemiga liitumiseks. Elamisluba ei vaja need Eesti kodanikud, kes töötavad Rootsis, kuid käivad vähemalt korra nädalas kodumaal.

Elamisluba saab taotleda elukohale lähimast migratsiooniameti büroost (Migratsionsverket, http://www.migrationsverket.se/) või Rootsi saatkonnast või konsulaaresindusest enne Rootsi asumist. Töötamise eesmärgil elamisloa taotlemiseks tuleb taotlusele lisada koopia allkirjastatud töölepingust, mis peab sisaldama informatsiooni töö kestvusest, iseloomust, tööandjast jmt. Rootsi saabudes võib kohe töötamist alustada, seda isegi juhul, kui elamisloa taotlust alles menetletakse.

Ettevõtlusvormid ja ettevõtte asutamine

Ettevõtlusvormid

Erinevaid ettevõtlusvorme käsitlevad seadused on Rootsis küllaltki sarnased Eesti äriseadustikule. Suurimaks erinevuseks on osaühingu vormi puudumine Rootsis ning asjaolu, et juhtimisorganina ei nähta ette nõukogu. Ainsaks aktsiaseltsi juhtimisorganiks on üldkoosoleku poolt valitud juhatus (styrelse) ja viimase poolt omakorda määratud tegevdirektor (verkställande direktör)

Välisettevõtted, kes soovivad tegeleda ettevõtlusega Rootsis, saavad seda teha kas Rootsis loodava tütarettevõtte või filiaali kaudu. Kaks peamist Rootsis esinevat äriühingu vormi on äriseltsid (bolag) ja majandusühingud (föreningar). Kuna majandusühingu vormi kasutavad eelkõige mitmesugused kooperatiivid (näit. põllumajandus, tarbijad), siis alljärgneva ülevaate põhirõhk on peamiselt erinevate äriühinguvormide tutvustamisel.

Füüsilisest isikust ettevõtja

Kõige lihtsamaks äriühingu vormiks on füüsilisest isikust ettevõtja (enskild näringsidkare), mille võib luua füüsiline isik, kes soovib alustada äritegevust. Rootsi õigusest lähtudes ei ole füüsilisest isikust ettevõtja puhul tegemist juriidilise isikuga ning tema tegevust ei reguleeri eraldi seadus, kuigi kõik füüsilisest isikust ettevõtjad peavad olema registreeritud Rootsi Ettevõtete Registriametis (Bolagsverket). Füüsilisest isikust ettevõtja puhul ei ole miinimumkapitali nõuet ning nimetatud ettevõtja vastutab oma tegevusest tulenevate kohustuste eest kogu oma varaga. Füüsilisest isikust ettevõtja on kohustatud koostama majandustegevuse kohta aastaaruandeid ning kõik tema sissetulekud peavad olema näidatud tuludeklaratsiooni vastavates lisades. Aruandeperioodiks on kalendriaasta.

Äriühingud, mis asuvad välismaal, võivad Rootsis registreerida füüsilisest isikust ettevõtja, kui neil on selleks vastutav isik Rootsis, kes maksab enda ärituludelt üksikettevõtja makse ja üksikisiku tulumaksu. Füüsilisest isikust ettevõtjaks registreerimisel tuleb tasuda riigilõiv 1200 SEK (e-teenust kasutades 900 SEK).

Täisühing

Täisühing (HB - handelsbolag) on äriühing, mis moodustatakse kahe või enama partneri vahel sõlmitud lepingu alusel, kusjuures nimetatud partnerid ei pea olema ei Rootsi kodanikud ega residendid. Täisühingust saab juriidiline isik pärast registreerimist Ettevõtete Registriametis. Täisühingu moodustamisel ei ole miinimumkapitali nõuet ning kõik partnerid vastutavad ühingu tegevusest tekkivate nõuete eest kogu oma varade ulatuses. See tähendab, et nõuet ühingu vastu võib pöörata kõigi partnerite vastu. Kuigi täisühingul võib olla juhatus, juhitakse seda tavaliselt partnerite poolt. Partnerid omavad võrdset sõnaõigust ja ükski partneritest ei saa talitada vastupidiselt teiste partnerite tahtele, välja arvatud juhud, kui seda lubav vastav säte on fikseeritud täisühingu asutamislepingus.

Oma tegevuse kohta on kohustatud aastaaruandeid koostama suuremad* täisühingud ja need täisühingud kelle omanikud on juriidilised isikud. Juhul kui kasvõi üks partneritest on füüsiline isik, peab aruandeperioodi aluseks olema kalendriaasta. Äritegevusest saadud kasumit jagavad partnerid vastavalt omavahelistele kokkulepetele ja vastavalt sellele on nad kohustatud maksma ka tulumaksu. Täisühingu sissetulekud deklareeritakse kas üksikisiku tuludeklaratsioonis või partnerettevõtete poolt. Täisühing eksisteerib, kuni üks partneritest lepingu lõpetab, läheb pankrotti või sureb, välja arvatud juhud, kui vastav säte on täisühingu asutamislepingus teistmoodi fikseeritud. Täisühingu registreerimisel tuleb tasuda riigilõiv 1200 SEK (e-teenust kasutades 900 SEK).

Usaldusühing

Usaldusühing (KB - kommanditbolag) on täisühinguga sarnastel põhimõtetel opereeriv äriühing. Kõige olulisem erinevus võrreldes täisühinguga seisneb asjaolus, et usaldusühingu üks või enam osanikku võivad oma vastutust äriühingu tegevusest tekkivate nõuete vastu enda poolt ettevõttesse tehtud investeeringute ulatuses piirata. Samas vähemalt üks osanikest peab kandma vastutust kõikide äriühingu tegevusest tekkivate nõuete hüvitamise osas. Osanikku, kelle kohustused on piiratud, nimetatakse piiratud vastutusega osanikuks ning osanikku, kellel lasub lõplik vastutus, nimetatakse piiramata vastutusega ehk täisosanikuks. Usaldusühingu registreerimisel tuleb tasuda riigilõiv 1200 SEK (e-teenust kasutades 900 SEK).

Lihtühing

Täisühingu ja usaldusühingu kõrvalon olemas veel üks täisvastutusega ühinguvorm, milleks on lihtühing (enkelt bolag). Lihtühing ei ole eraldi juriidiline ega maksukohustuslik isik. See luuakse tavaliselt kahe füüsilisest või juriidilisest isikust partneri vahel ühiste äriprojektide läbiviimiseks. See tähendab, et vahendid, millega äritegevust läbi viiakse, ei ole lihtühingu omanduses, vaid ühe või enama partneri omanduses ning nõuded, mis ühisprojekti läbiviimise käigus tekivad, jagunevad nende partnerite vahel, kes on osalenud tegevuses, millest nõue tekkis. Lihtühinguid kasutatakse üsna sageli ettevõtete vahelise koostöö meetodina näiteks ehitussektoris. Alates 1995. aasta 1. jaanuarist käsitletakse lihtühinguid kui võimalust ükskõik milliste äriprojektide läbiviimiseks, olenemata sellest, kas need omavad ajutist või alalist iseloomu. Suuremate* lihtühingute partnerid on aruandluskohuslased, aruandeperioodiks on kalendriaasta. Lihtühingu tegevusest saadavad sissetulekud peavad kajastuma nende omanike vastavates deklaratsioonides. Lihtühing võib eelarveperioodil saadud kasumi jätta ka jaotamata ning kanda tekkinud kahjumid üle järgmistesse aruandeperioodidesse, võimaldamaks tasaarveldusi tulevikus teenitavate kasumite arvel. Lihtühingu registreerimisel tuleb tasuda riigilõiv 1200 SEK.

Aktsiaselts

Aktsiaseltsi (AB - aktiebolag) tegevust reguleerib põhiliselt 1975. aastal jõustunud Aktsiaseltsiseadus, mille kohaselt võivad aktsiaseltse asutada üks või enam füüsilist või juriidilist isikut, kes aktsiakapitaliks investeerivad vähemalt 100 000 SEK-i. Aktsionäride vastutus piirdub aktsiakapitali tehtud investeeringu mahuga. Aktsiaseltsi juhtorganiks on juhatus, mis valitakse aktsionäride poolt ning tegevdirektor, kelle määrab ametisse juhatus. Aktsiaseltsist saab juriidiline isik, kui see registreeritakse Ettevõtete Registriametis (Bolagsverket).

Rootsi äriõigus võimaldab kahte tüüpi - suletud- ja avalike aktsiaseltside asutamist – mille erinevus seisneb aktsiakapitali suuruses ja aktsiatega kauplemises. Suletud aktsiaseltside aktsiakapitali maht peab olema vähemalt 100 000 SEK ja avaliku aktsiaseltsi aktsiakapitali maht vähemalt 500 000 SEK. Teine oluline erinevus seisneb avalike emissioonide korraldamises aktsiakapitali suurendamiseks ja aktsiatega avaliku kauplemise kehtestamises, mis on lubatud ainult avalikele aktsiaseltsidele. Seega, sarnaselt Eestile, saab börsil kaubelda ainult avalike ettevõtete aktsiatega, mille omandamisel ei ole välismaalastel piiranguid.

Aktsiaseltsi võivad Rootsis asutada kas üks või mitu Euroopa Liidu residenti või EEA piirkonda kuuluvat füüsilist või juriidilist isikut, või juriidiline isik, kes omab peakorterit EEA riigis. Füüsilised või juriidilised isikud, kes ei kuulu eelnimetatute hulka, vajavad aktsiaseltsi asutamiseks Ettevõtete Registriameti spetsiaalset luba, v.a juhul, kui vähemalt pooled aktsiaseltsi juhatuse liikmed on mõne EEA riigi residendid.

Vältimaks aktsiaseltsi asutamisel EL-i ja EEA välistele füüsilistele ja juriidilistele isikutele kehtestatud piiranguid, on registreeritud ettevõtteid võimalik osta konsultatsioonifirmadest ja advokaadibüroodest, mille korral Ettevõtete Registriameti poolt väljastatav eriluba ei ole vajalik.

Reeglina on kõik aktsiaseltsid kohustatud koostama aastaaruandeid ning hiljemalt 7 kuud peale selle kinnitamist üldkoosoleku poolt esitama selle Ettevõtete Registriametile, kus sellega saavad tutvuda kõik soovijad. Aastaaruande esitamisega hilinemise korral on ettenähtud küllaltki suured trahvid. Aktsiaseltsi registreerimisel tuleb tasuda riigilõiv 2200 SEK (e-teenust kasutades 1900 SEK).

Filiaal

Välisettevõtete filiaalid on Rootsis suhteliselt uueks äritegevuse vormiks ning neid on asutanud peamiselt pangad ja muud finantsinstitutsioonid. Välisettevõtete filiaalidega seonduvat reguleerib Välisettevõtete filiaalide seadus (1992: 160).

Välisettevõte, mis soovib alustada äritegevust Rootsis, kuid ei soovi Rootsis ettevõtet asutada, võib seda teha läbi oma Rootsi filiaali. Välisettevõtte filiaali võib asutada ilma Rootsi riigiametitelt nõusolekut taotlemata, samas peab filiaal olema registreeritud Rootsi Ettevõtete  Registriametis. Välisettevõtete filiaalide seadus näeb ette, et filiaal peab tegutsema eraldi ärinime all, tal peab olema eraldi tegevdirektor ja pangaarve(d), mida kontrollitakse Rootsis atesteeritud vannutatud audiitori poolt. Filiaali ärinimi peab sisaldama vastava välisettevõtte nime ja filiaali nimetust ning olema selgelt eristatav teistest Rootsi Ettevõtete Registriametis registreeritud ettevõtete ja filiaalide nimedest.

Välisettevõtte filiaali blankettide päised, arvete ja tellimuste vormid peavad olema varustatud infoga välisettevõtte asutatuse vormi ja asukoha kohta; välisregistri kohta, milles ettevõte on registreeritud ja registrinumbriga; samuti filiaali registrinumbri ja Rootsi registri kohta, milles filiaal on registreeritud.

Välisettevõtte filiaali tegevdirektor peab olema EEA piirkonna riigi resident (v.a juhul, kui vastav riigiamet on otsustanud teisiti) ja vastutama filiaali tegevusest tõusvate tagajärgede eest. Välisettevõte peab andma tegevdirektorile volituse, mis võimaldab tegutseda välisettevõtte nimel. Vajaduse korral võib lisaks tegevdirektorile nimetada ametisse ka ühe või enam asedirektorit.

Nii välisettevõtte filiaali tegevuse juhtimine tegevdirektori poolt, kui ka filiaali majandusaruandlus peavad olema auditeeritud Rootsis atesteeritud vannutatud audiitori poolt. Filiaali tegevdirektor on kohustatud varustama audiitorit asjakohase informatsiooniga ning seda hiljemalt kolm kuud peale aruandeaasta lõppemist.

Tegevdirektor on vastutav nii välisettevõtte kui filiaali aastaaruannete ja aruannete auditite esitamise eest Ettevõtete Registriametile. Samas tuleb välisettevõtte aruandlus esitada ainult juhul, kui see on avalik ka välisettevõtte päritoluriigis. Filiaali aastaaruanne ja selle audit tuleb Ettevõtete Registriametile esitada hiljemalt seitse kuud peale filiaali aruandeaasta lõppemist. Nimetatud aruanded peavad olema kas rootsi keeles koostatud või tõlgitud rootsi keelde.

Juhul, kui välisettevõte on mõne teise EEA piirkonna riigi vastava registri aruandekohuslane ja vastab oma asutamisvormilt aktsiaseltsile Rootsis, ei ole nimetatud aastaaruannete ega nende auditite esitamine kohustuslik.

Välisettevõtte filiaal on kohustatud Rootsis teenitud kasumi pealt makse tasuma ning teda käsitletakse Rootsi maksuameti poolt kui Rootsi aktsiaseltsi.

Avaldus filiaali avamiseks tuleb esitada Ettevõtete Registriametile, kes saadab avalduse esitajale dokumentide vormid, mis tuleb taotleja poolt täidetuna tagasi saata. Enne filiaali registreerimist ei tohi see tööd alustada.

Lisaks informatsioonile avatava filiaali kohta sisaldab avalduse vorm ka detailseid küsimusi välisettevõtte enda kohta (nimi, peakorteri aadress, aktsiakapital jne.). Lisaks täidetud avaldusele peab taotleja esitama välisettevõtte põhikirja, äriregistri väljavõtte, aastaaruannete koopiad kahe viimase rahandusaasta lõikes ja kinnituse, et ettevõte ei ole pankrotis.

Ettevõtte asutamine

Aktsiaseltsi asutamine on Rootsis suhteliselt lihtne protseduur, mille kohta võib saada ammendavat informatsiooni Rootsis tegutsevatelt konsultatsioonifirmadelt või advokaadibüroodelt. Ettevõtete Registriametile tuleb ettevõtte registreerimiseks alati esitada lisaks registreerimisavalduse vormile nr. 816 (registreringsanmälan) järgmised dokumendid:

• Aktsiaseltsi asutamisakt (stiftelseurkund) - üks originaal ja üks notariaalselt kinnitatud koopia;
• Aktsiaseltsi põhikirja projekt (förslag till bolagsordning) - 1 eksemplar;
• Aktsiaseltsi asutamiskoosoleku protokoll (protokoll från konstituerande bolagsstämma) - 1 notariaalselt kinnitatud koopia);
• Panga originaal tõend (bankintyg) aktsiakapitali sissemakse kohta (tõlgitud rootsi keelde). Aktsiakapitali minimaalseks sissemakseks on 100 000 SEK-i, mis peab olema deponeeritud mõnda EEA piirkonna panka. Pangatõendilt peab olema näha, mis on aktsiate eest sisse makstud. Pank väljastab deposiidi kinnituseks spetsiaalse tõendi, mis peab olema vastava krediidiasutuse asukohariigi seaduste kohaselt allkirjastatud.

Sõltuvalt asjaoludest võidakse nõuda täiendavaid dokumente. Registreerimisavalduse vormi nr 816 peab kanda info juhatuse liikmete, nende asetäitjate, tegevdirektori ja kui selline on olemas, siis ka tegevdirektori asetäitja kohta. Samuti muude isikute kohta, kes omavad õigust ettevõtte nimel dokumente allkirjastada. Ametisse peab olema määratud ka vannutatud või heakskiidetud audiitor, kes peab omakorda vastava avalduse allkirjastama, kinnitamaks talle antud volitusi.

Ettevõtete Registriameti toimingute täielik hinnakiri asub veebilehel http://www.bolagsverket.se/in_english/prices_fees/.

Aktsiaseltsi asutamiseks vajalike dokumentide vormistamisel pakuvad abi erinevad konsultatsioonifirmad ja advokaadibürood, kelle tasu vastava teenuse eest küündib 4000 kuni 5000 SEK-ini. Asutatud ettevõtte ostmine läheb maksma umbes 8000 kuni 9000 SEK-i. Samas kui valmisettevõtte omanikuks on võimalik saada ühe päevaga, võib aktsiaseltsi registreerimine tavapärasel moel võtta aega kuni kaks kuud.

Täiendav info:
Rootsi Ettevõtete Registriamet - http://www.bolagsverket.se/

Maksustamine

Rootsi maksusüsteem on mahukas ja keeruline sisaldades mitmesuguseid otseseid ja kaudseid makse. Kõige olulisemad otsesed maksud on riiklik- ja kohalik tulumaks ning riiklik kapitalimaks. Otseste maksude hulka kuuluvad veel ka pärandimaksud ja kinkemaksud. Kaudsetest maksudest laekuvad tulud lähevad peamiselt riigikassasse ning nende peamisteks allikateks on käibemaks ja aktsiisimaksud.

Lisaks maksudele eksisteerib veel ulatuslik tööandja sissemaksete süsteem (sotsiaalkindlustuse lõivud), mis katab pensioneid, haigustoetuseid ja muid sotsiaalkindlustuse liike.

Kuigi riiklike ja enamiku kohalike maksude tasemete määramine on Rootsi parlamendi pädevuses, on kohalikel võimudel vabad käed vastavates munitsipaalpiirkondades ja maakondades kohaliku tulumaksumäära kujundamiseks.

Üksikisiku tulumaks

Residendid

Rootsi residendist üksikisiku tulumaks koosneb kahest komponendist st. riiklikust ja kohalikust tulumaksust.

Üksikisiku riikliku tulumaksu määr on 20% ning seda tuleb maksta üksnes selle tuluosa pealt, mis ületab 3 80 200 SEK-i aastas (2009. aastal). Nimetatud määra korrigeeritakse igal aastal vastavalt inflatsiooni ja efektiivsuse kasvule ning seda võidakse korrutada poliitilistest kaalutlustest johtuva konstandiga. Viimasest madalam tulu maksustatakse konstantselt 200 SEK-iga. Samas, kui üksikisiku tulu peaks ületama 538 800 SEK-i aastas 2009. aastal (ka seda astet korrigeeritakse igal aastal), lisandub esialgsele 20%-le veel 5% ehk kokku 25%.

Üksikisiku kohaliku tulumaksu määr on proportsionaalne ning selle otsustab iga kommuun aasta lõikes eraldi, keskmiselt jääb 31 - 44 % vahele. Kuna keskmine aastapalk on Rootsis ligikaudu 350 000 SEK-i, siis võib öelda, et enamik üksikisikuid maksab ainult kohalikku tulumaksu. Jõukamatele, kellele laieneb ka riiklik tulumaks, võib tulumaksumäär ulatuda kuni 58%-ni aastatulust.

Põhimõtteliselt on maksude kogusummast võimalik teatavatel juhtudel teha personaalseid mahaarvamisi intressikulude, alimentide, töö- ja elukoha vaheliste sõidukulude ning tervise- ja pensionikindlustuse preemiate arvel. Mitteresidentidele need mahaarvamised ei laiene.

Mitteresidendid

Mitteresidendist üksikisikule kehtib riikliku tulumaksu määra osas 25%-line maksusoodustus. Samas tuleb rõhutada, et mitteresidentide maksustamist Rootsis reguleerivad sageli teiste riikidega (sh. Eestiga) sõlmitud topeltmaksustamise vältimise lepingud, mis sätestavad rea eritingimusi.

Täiendav info:
http://www.skatteverket.se

Ettevõtte tulumaks

Ettevõtte tulumaks Rootsis on 26,3%, mis on enam-vähem sama kui OECD riikide keskmine.

Tööandjad maksavad keskmiselt 31,42% palgafondist sotsiaalkindlustusmaksuks. Need summad arvatakse maha maksustatavast ettevõtte tulust.

Rootsis asuvate välisettevõtete (vähemalt 25% osalust) filiaalide dividendid emaettevõttele ei ole maksustatud Rootsi seaduste alusel. Dividendid teistele välisosanikele on maksustatud 30%-lise maksumääraga. Siiski vastavalt topeltmaksustamise vältimise lepingutele alandatakse seda maksumäära enamasti 15%-le. Rootsi ettevõtted võivad maksta dividende oma välisosanikele piiranguteta.

Kapitalimaks

Kapitalimaksuga maksustatakse selliseid tulukategooriaid nagu hoiuseintress, dividendid, üüritulu, tulu väärtpaberite võõrandamisest jms. Kapitalitulu maksumääraks on 30%.

Kasumist mahaarvamisi aktsiate realiseerimisel tekkiva kahjumi täismahus võib teha ainult juhul, kui vaatlusalune kasum saavutati samatüübilise kapitalimahutuse arvel. Muu kasumijäägi arvelt võib teha mahaarvamisi üksnes 70% ulatuses realiseeritud kahjumi mahust. Sellest ülejääv kasumiosa maksustatakse nagu öeldud 30% maksumääraga.

Kapitali tulu või kahjumit, mis on saadud Rootsis noteeritud võlakirjade võõrandamisest, käsitletakse kui intressitulu või -kulu, mistõttu viimase arvel võib tuludest mahaarvamisi teha tekkinud kahjumi täisulatuses. Muude kapitalikahjumite arvelt võib teha tuludest mahaarvamisi üksnes 70% ulatuses realiseeritud kahjumi mahust. Kahjumi ülekandmine järgmistele aruandeperioodidele ei ole lubatud.

Isikute omanduses oleva vallasvara müük on samuti kapitalimaksuga maksustatav, olenemata sellest, kui kaua on võõrandatav vallasvara isiku omanduses olnud. Isiklikus kasutuses oleva vara, näiteks mööbli, müügil kuulub kapitalimaksuga maksustamisele üksnes see müügisumma osa, mis ületab 50 000 SEK'i ja seda vaid juhul, kui vara võõrandamisest saadav tulu on suurem kui selle omandamisega seondunud kulu. Isiklikus kasutuses oleva vara võõrandamisest tekkinud kapitalikahjumit ei ole lubatud tulude mahaarvamiste juures arvestada. Kui isikliku varana käsitletav vara ei ole olnud isiklikus kasutuses, siis maksustatakse selle müügist saadud tulu täies ulatuses, seega 50 000 SEK ulatuses maksuvabastus ei kehti.

Kinnisvaramaks

Alates 2008. aastast on kinnisvaramaks asendatud kohaliku kinnisvaratasuga. Korteriomanikud peavad maksma 0,4% korteri maksustatavast väärtusest, kuid mitte rohkem kui 1200 SEK aastas. Majaomanikud peavad kinnisvaratasuna maksma 0,75% maja maksustamisväärtusest, kuid mitte rohkem kui 6362 SEK aastas. Pensionäride kinnisvaratasu on piiratud 4% nende sissetulekust. Ka uuselamute omanikudele kehtivad soodustused: esimese viie aasta jooksul kehtib 100% vabastus kinnisvaratasust ja järgneva 5 aasta jooksul 50% soodustus. Kinnisvaratasu maksimaalne määr on muutuv tegur, mis arvutatakse iga-aastaselt miinimumpalga põhjalt.

Mitte eluasemena kasutatavale kinnisvara kehtib endiselt riiklik kinnisvaramaks, mille määr on 75% kinnisvara maksustamisväärtusest.

Sotsiaalmaks

Kõik tööandjad maksavad nn. tööandja sissemakseid (Eestis - sotsiaalmaks), millega finantseeritakse riiklikku sotsiaalkindlustuse ja pensionisüsteemi. Sellise maksu keskmine määr on 2009. aastal 31,42%. Füüsilisest isikust ettevõtjal oli nimetatud sissemakse määr 2009. aastal 29,71%

Käibemaks

Käibemaksu (mervärdesskatt e. moms) alased õigusaktid Rootsis on harmoniseeritud Euroopa Liidu vastavate direktiividega.

Rootsis kehtib kolm käibemaksumäära:

• 25% on üldine kaupade ja teenuste puhul rakendatav määr;
• 12%-list määra rakendatakse hotelliteenuste, reisijate veo, toiduainete ja kunstiväärtuste sisseveo puhul;
• 6%-list määra rakendatakse kinofilmide, ajalehtede, raamatute, autoriõiguse fikseerimise (v.a. erandid, mil kehtib 25%-line käibemaksumäär) ja spordisündmuste korraldamisest saadava käibe puhul.

Peamised käibemaksust vabastatud artiklid on meditsiini-, hambaravi- ja sotsiaalhoolekande vallas (välja arvatud iluravi); laevade, lennukite ja kinnisvara müügist tekkiv käive; haridus, panga- ja kindlustusteenused (deposiidid, laenud, väärtpaberivahendus), lennukikütus, inventar ja seadmed, mille müügiga kaasnev käive on seotud kogu äriühingu müümisega või üleminekuga teisele omanikule jms.

Kaupade ja teenuste müüjad peavad oma arvetel täpselt märkima käibemaksu väärtuse, mis peab sisalduma jaemüügi hindades ja reklaamis.

Praktiliselt kõik äriühingud on kohustatud ennast kas riigi või kohalikus maksuametis käibemaksukohuslaseks registreerima. Vastav avaldus esitatakse äriühingu registreerimise käigus Ettevõtete Registriametile.

Kui äriühingu läbimüük ületab aruandeaastal 1 miljonit SEK-i, siis tuleb lisaks tulumaksudeklaratsioonile esitada eraldi käibemaksudeklaratsioon ning maksta igakuiseid arvestuslikke makseid kohalikku maksuametisse. Kui läbimüük aruandeaastal ei ületa 1 miljonit SEK-i, siis võib käibemaksu deklareerida tulumaksudeklaratsioonis ning teha igakuiseid esialgseid makseid kohalikku maksuametisse.

Täisvastutusega äriühingutes osalevad partnerid deklareerivad käibemaksu igakuiselt.

Käibemaks imporditavatelt kaupadelt ja teenustelt

Vastavalt käibemaksuseadusele mõistetakse impordi all kaupade ja teenuste sissevedu Rootsi väljastpoolt Euroopa Liitu. Impordile rakendatava käibemaksu määr on kas 25% või 12%, olenevalt maksubaasist. Impordi käibemaks tasutakse Rootsi tollile kogu imporditava kauba väärtuse ulatuses (aluseks kauba tolliväärtus + transport Rootsi piirini + tollimaks jm maksud). Käibemaksukohuslaseks on kaupade impordil see, kes esitab kaubad tollimiseks (nn. tollikohuslane).

Maksukohustuslikuks käibeks loetakse ka teenuste importi. Teenuste impordil on maksukohuslaseks see, kes omandab, st. toob ühe või teise teenuse sisse välisriigi ettevõtjalt väljastpoolt Euroopa Liitu. Teenustelt arvestatav käibemaksumäär on 25%, mida arvutatakse vastavalt faktuurarvele. Kui viimane on esitatud välisvaluutas, arvutatakse see ümber Rootsi kroonideks, võttes aluseks arve väljastamise kuupäeva kursi.

Kui ostja on maksukohuslane ja tema poolt aasta jooksul imporditud teenuste maksumus ületab 1 miljon SEK-i, on ta kohustatud lisaks tulumaksudeklaratsioonile esitama ka käibemaksudeklaratsiooni. Kui imporditud teenuste maksumus jääb alla 1 miljoni SEK-i, ei ole käibemaksudeklaratsiooni esitamine kohustuslik ja vastav summa näidatakse ära tuludeklaratsioonis.

Tegevust alustanud ettevõtete käibemaksuga maksustamine

Alles oma tegevust alustanud ettevõtted võivad maksuametilt taotleda makstud käibemaksu hüvitamist ja seda isegi faasis, mil tegelikku käivet pole veel tekkinudki. Kvalifitseerumaks käibemaksu tagastamisele peab olema tehtud investeeringuid masinatesse ja seadmetesse või muudesse põhivaradesse. Sisuliselt tähendab see seda, et käibemaks, mida on makstud ettevõtte käivitumiseks vajalike soetuste eest, võidakse kompenseerida.

Aktsiisimaks

Rootsis arvestatakse aktsiisimaksu paarikümnelt erinevalt kaubalt ja teenuselt, millest olulisemad on kütused, elektrienergia, alkohol ja tubakatooted. Alljärgnevalt mõningad 2009. aasta seisuga kehtivad aktsiisimäärad:

Kütustest arvestatakse aktsiisi bensiinilt (vastavalt kvaliteediklassile 5,52-6,28 SEK-i liiter), õlilt (vastavalt kvaliteediklassile 3804-4742 SEK/m3), diiselkütuselt, propaanilt ja metaanilt ning vedeldatud petrooliumgaasilt, kusjuures nimetatud toodete maksumäär sõltub energia-, süsinikdioksiidi- ja väävli sisaldusest.

Elektrienergiat maksustatakse eratarbijatele 0,282 SEK-iga kWh kohta, kuid mõningates Põhja-Rootsi regioonides 0,186 SEK-iga kWh kohta. Tööstuslikus tootmises kasutatav elektrienergia on maksustatud 0,005 SEK-iga kWh kohta. Eraldi aktsiisimaks on kehtestatud ka tuumaenergiale.

Alkoholilt arvestatavad aktsiisimaksud on Rootsis väga kõrged, kusjuures maksumäär sõltub alkoholi sisaldusest. Õlleaktsiis on 0-1,66 SEK-i liitri kohta, veinil 0-45,17 SEK-i ja likööril 27,2-45,17 SEK-i liitri kohta ning puhtal alkoholil 501,41 SEKi liitri kohta.

Tubakaaktsiis ühe sigareti kohta on 0,31 SEK-i, millele liidetakse 39,2% suurune määr, mida arvestatakse sigarettide jaemüügihinnalt. Sigarite ja sigarillode maksumäär ühe ühiku kohta on 1,12 SEK-i. Piibutubakalt arvestatakse aktsiisi 1560 SEKi ühe kg kohta, närimistubakalt 402 SEK-i ühe kg kohta ning nuusktubakalt 336 SEK-i ühe kg kohta.

Ettevõtted, mis on Rootsis aktsiisimaksukohuslased, peavad ennast registreerima Maksuametis ning esitama vastava deklaratsiooni. Tavaliselt on deklareerimisperioodiks üks kuu, sageli aga ka pool aastat või aasta, kui tegemist on väikeste summadega. Deklaratsioon tuleb esitada hiljemalt 25. päevaks peale deklareerimisperioodi lõppu, samaks päevaks peab olema tasutud ka vastav maks.

Alkoholi tootmise või impordiga tegelevad Rootsi ettevõtted peavad selleks eelnevalt loa taotlema Rootsi Alkoholiinspektsioonilt. Vastavalt sellele, milliseks tegevuseks neile luba antakse, saavad nad ennast seejärel Maksuameti erimaksude kontoris registreerida. Kui importiv ettevõte omab kas laoomaniku või registreeritud kaupleja litsentsi, siis ei pea alkoholimaksu tasuma piiril tollimaksuna, vaid see tuleb tasuda maksuametile tavalises korras, seejärel kui vastavad kaubad on juba realiseeritud lõpptarbijale või maksuvabastust mitteomavale ettevõttele. Vastasel korral tuleb maks tasuda Rootsi tollile juba vastavate kaupade impordil.

Alkoholiinspektsiooni poolt välja antavate tegevuslubade tüübid on järgmised:

• laoomanik (authorized warehousekeeper) on ettevõtja, kellel on luba alkoholimaksuga maksustamisele kuuluvaid kaupu maksuvabas laos valmistada, töödelda, ladustada, vastu võtta ja väljastada, ilma, et maks kuuluks tasumisele;
• registreeritud kaupleja (registred trader) on ettevõtja, kes olemata laoomanik, omab õigust vastu võtta maksustamata kaupu teistes EL-i riikides asuvatelt laoomanikelt;
• registreerimata kaupleja (non-registred trader) on ettevõtja, kes üksikjuhtumeil omab õigust vastu võtta maksustamata kaupu laoomanikelt teistest EL-i riikidest;
• tootja on selline ettevõtja, kes ei oma maksuvaba lao pidamise õigust ning kelle jaoks maksukohuslus jõustub tootmise hetkest;
• maksuesindaja (tax representative) on teises EL-i liikmesriigis asuva laoomaniku esindaja Rootsis, kes võib endale võtta kohustuse maksu tasumise osas.

Süsteem tundub küll keeruline, kuid selle peaeesmärgiks on vabastada võimalikult suur ring tootmis- ja müügiprotsessis osalevaid ettevõtteid üheaegsest alkoholimaksu tasumisest sarnaselt käibemaksusüsteemile. Ülaltoodud mõisteid lähemalt uurides selgub, et alkoholimaksu kohuslus tekib alles siis, kui kaup väljub nimetatud ringist, st. läheb üle lõpptarbijale või maksuvabastust mitteomavale ettevõtjale.

Spetsiifiliste küsimuste tekkides on soovitav pöörduda Rootsi Maksuameti osakondade või Eesti Stockholmi saatkonna poole.

Täiendav info:
Rootsi Maksuamet - http://www.skatteverket.se/
Rootsi Välisinvesteeringute Agentuur - http://www.isa.se/

Tööturg

Kollektiivlepingud

Rootsi tööturu korraldus erineb Eesti omast. Rootsi tööjõuturg on peamiselt reguleeritud tööandjate ja töövõtjate organisatsioonide omavaheliste kokkulepetega. Seega kuulub tööga seonduv kollektiivlepingute kompetentsi ning 2009. aasta seisuga töötab 71% kõikidest palgatöölistest kollektiivlepingute alusel. Tööturu osapoolteks, kes omavahel tingimused kooskõlastavad, on Rootsi Ettevõtete Konföderatsioon (Svensk Näringsliv), Rootsi Ametiühingute Keskliit (Landorganisatsionen ehk LO) ning Tööstuse- ja Teenindussektori Palgatöötajate Föderatsioon (Privattjänstemannakartellen PTK). See tähendab, et nii kodumaistel kui ka Rootsis tegutsevatel välismaistel ettevõtetel, üksikettevõtjatel ja ka töövõtjatel on soovitav sõlmida kollektiivleping vastava eriala ametiühinguga Rootsis kehtivate tavade ja reeglite järgi. 

Kollektiivlepinguga määratakse kindlaks töötingimused ja töötasu. Üldjuhul on töönädala pikkuseks 40 tundi, paljud ametiühingud on kokku leppinud 35-38 tunnise töönädala osas. Reeglina ei tohiks ületundide arv ületada 48 tundi 4-nädalase tööperioodi vältel ehk umbes200 tundi kalendriaasta jooksul. Seadusega kehtestatud puhkuseaeg on minimaalselt 25 tööpäeva aastas, tunni- ja tükitöö puhul on võimalik eelistada protsentuaalset palgalisa. Miinimumpalk ei ole Rootsis seadusega reguleeritud. Keskmine kuupalk jääb 33 350 (ametnik) ja 22 625 (tööline) SEK-i vahele.

Diplomite ja kutsekvalifikatsioonide tunnustamine

Rootsis eristatakse kahte tüüpi diplomite ja kutsekvalifikatsioonide tunnustamist: auktorisation ja legitimation. Diplomite ja kutsekvalifikatsioonide tunnustamise keskseks ametiks Rootsis on Högskoleverket (http://www.hsv.se/). Lisaks tegelevad haridust tõendavate dokumentide kinnitamisega veel mitmed teised asutused, sõltuvalt valdkonnast - nt tervishoiu alaste kutsetunnistustega tegeleb Riiklik Tervise- ja Hoolekande amet (Socialstyrelsen).

Täiendav info:
Migratsiooniamet - http://www.migrationsverket.se/

Konkurentsireeglid ja tarbijakaitse

Ettevõtetevahelise konkurentsi reeglid on sätestatud konkurentsiseaduses, mille peamine sisu seisneb turu määratlemises, konkurentsivastase tegevuse ning domineeriva seisundi kuritarvituse defineerimises ning selle keelustamises.

Konkurentsivastase tegevusena on keelatud sellised ettevõtete vahelised kokkulepped, mille eesmärgiks on konkurentsi ärahoidmine, piiramine või moonutamine, sh. näiteks lepingud, mis otseselt või kaudselt fikseerivad hindu, piiravad või kontrollivad tootmist, turgu jne ning seavad lepingute sõlmimise sõltuvusse lisatingimuste aktsepteerimisest, mis pole tehinguga seotud. Konkurentsi mõjutavateks tehinguteks ei loeta kokkuleppeid, mille kaudu ettevõtted saavutavad kontrolli 10-15% (sõltub ettevõtte suurusest) üle vastavast turust. Konkurentsi kahjustamise puhul ei tehta vahet, kas lepingupoolteks on Rootsi või Eesti ettevõte. Rootsi Konkurentsiamet (Konkurrensverke), kes on konkurentsi järelevalveorgan, võib kuulutada seadusevastaseks iga sellise Eesti ja Rootsi ettevõtte (või ka ainult Eesti ettevõtete) vahelise lepingu, mis kahjustab Rootsi tarbijat.

Keelatud on domineeriva seisundi kuritarvitamine ebaõiglaste hindade või kauplemistingimuste kehtestamiseks, tootmise või turu piiramiseks või erinevate tingimuste rakendamiseks samaväärsete tehingute puhul. Üldiselt peetakse domineerivaks seisundiks 40-50%-list turuosa, kuid arvesse võetakse ka lisafaktoreid nagu ettevõtte majanduslik seisund, turule sisenemise tõkete olemasolu, juurdepääs kapitalile, tehnoloogiatele, patentidele jne. Oluline on, et keelatud pole mitte domineeriv seisund, vaid selle kuritarvitamine.

Rootsi Konkurentsiamet võib rikkumiste korral kuulutada vastavad lepingud kehtetuks ja määrata trahvi kuni 10% ettevõtte aastakäibe ulatuses. Konkurentsiameti poolt kehtetuks tunnistatud lepingud on kehtetud ka tsiviilõiguse seisukohalt, mistõttu ei saa neid enam kohtus arutada. Muude Konkurentsiameti tegevuste või otsustega seotud küsimuste puhul on pädevaks organiks Stockholmi linnakohus, mille otsuseid saab omakorda edasi kaevata Turukohtusse (Marknadsdomstolen). Uurimist võib algatada Konkurentsiamet nii omal initsiatiivil kui ka ettevõtte avalduse alusel. Konkurentsiameti palvel võib Stockholmi linnakohus keelata Rootsi ettevõtte omandamise, kui selle tulemusel luuakse või tugevneb domineeriv seisund, mis oluliselt takistab või hakkab takistama efektiivset konkurentsi Rootsi turul.

Sobimatute lepingutingimuste seadus

Sobimatute lepingutingimuste seadus käsitleb peamiselt mitmesuguseid müüja ja tarbija vahel sõlmitavaid tüüplepinguid, mida Rootsis sageli sõlmitakse. Seaduse põhisisuks on see, et igasugused sellistes lepingutes sisalduvad klauslid, mis kahjustavad tarbijate huve, võidakse keelustada ja kuulutada kehtetuks.

Täiendav info:
Rootsi Konkurentsiamet - http://www.kkv.se/
Turukohus -http://www.marknadsdomstolen.se/

Tarbijakaitse

Turustamisseaduse peamiseks eesmärgiks on takistada ebasobivate turundusmeetmete rakendamist tarbijate suhtes. Seadus hõlmab kaupade, teenuste, kinnisvara ja töökohtade turustamist, satelliittelevisiooni kaudu teleprogrammide edastamist jms. Seadus käsitleb reklaami ja kõiki muid ettevõtluses rakendatavaid abinõusid, mis on suunatud toodete kättesaadavuse ja läbimüügi suurendamisele.

Peamised toodete turustamisele esitatavad nõudmised puudutavad hea äritava järgimist, tarbija huvidega arvestamist ja viimase seisukohalt olulise informatsiooni edastamist. Turustamisprotsess peab olema läbi viidud nii, et oleks selgelt arusaadav, et tegemist on millegi turustamisega, samuti peab selgelt ilmnema turustaja isik. Turustamisel on keelatud eksitava reklaami ja jäljenduste kasutamine, väär- ja puuduliku informatsiooni jagamine jms.

Turustamisseaduse kohaselt saab kehtestatud nõuete rikkujaid karistada rahatrahviga ning sundida neid ebasobivate turundusmeetmete rakendamisest loobuma. Kõik turustamisseaduse rikkumist käsitlevad küsimused kuuluvad arutamisele Stockholmi linnakohtus, apellatsioonikohtuks on Turukohus (Marknadsdomstol). Menetlust võib alustada tarbijakaitsevolinik (Konsumentombudsman), kahju saanud tarbija, ettevõtjate või töövõtjate ühing.