TURULE SISENEMINE
28.09.2009
- Partnerite leidmine
- Näitused ja messid
- Reklaam ja turundus
- Hinnakujundus
- Tehnilised reeglid ja standardid
- Tarnetingimused
- Maksetingimused
- Taustauuringud
- Võlgade sissenõudmine
- Arbitraaž
Partnerite leidmise võimalused
Klientide leidmiseks välisturgudel on erinevaid viise, mis sõltuvad potentsiaalse eksportööri rahalistest võimalustest, pealehakkamisest ja fantaasiast. Viimane on eriti oluline juba välja kujunenud Lääne-Euroopa turgudele sisenemisel.
Tehes plaane välisturule minekuks, peaks Eesti eksportöör vastama kõigepealt kahele omavahel seotud küsimusele: kuidas ma turule sisenen ja kuidas (kas) ma kavatsen sellele turule jääda? Nendele strateegilistele küsimustele vastuste leidmine aitab vältida võimalikke kulukaid vigu, mis võivad oluliselt vähendada eksportööri väljavaateid turul läbilöömiseks ning seada ohtu ka edasise äritegevuse.
Kui tütarettevõtte loomine välisturul tundub liialt kulukana, jäävad alternatiivina üle müük otse importijatele ja jaemüüjatele või edasimüüjate ja agentide kaudu. Valik sõltub eksportööri tootmis- ja turundusvõimalustest, toodetest ning profiilist, mida eksportöör tahab välisturul kujundada. Kindlasti ei sõltu edukas müügitöö Rootsis ainult importööri, jaemüüja või agendi aktiivsusest, vaid ka Eesti eksportööri lähedastest sidemetest eelnimetatutega ning aktiivsest kaasalöömisest müügiedendamistegevuses ja teistes turundusalastes ponnistustes.
Enamiku Eesti eksportööride peamiseks võimaluseks turule sisenemisel on endiselt Rootsi koostööpartneri leidmine. On tavaline, et Rootsi ettevõtted tulevad peale võimalike Eesti koostööpartnerite kohta eelinformatsiooni kogumist potentsiaalsete eksportööridega tutvuma.
Potentsiaalsete koostööpartnerite kontaktide otsingul on abiks erinevad infokataloogid (nt. www.eniro.se). Infot saab ka Eesti Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) Stockholmi esindusest telefonidel +46 823 6018 või +46 76 11 55 777 või e-posti teel: stockholm@eas.ee. Lisaks abile kontaktide leidmisel võib nimetatud allikast saada ka muud välisturgusid iseloomustavat informatsiooni, mis edukaks tegutsemiseks vajaliku üldpildi loomisel olulist tähtsust võib omada.
Julgustamaks nii potentsiaalseid kui ka turul juba tegutsevaid Eesti eksportööre uute partnerite otsingule, saab esile tuua välisettevõtete kasvavat huvi Eesti kaupade ostmise ja koostööpartnerite leidmise vastu. Eesti välisesindused saavad aastas kokku üle tuhande vastava infopäringu, mis edastatakse Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusele. Kontakteerudes EAS-iga, võib koostööst huvitatud Eesti ettevõtja leida kontakti välisettevõttega, kes on vastavate toodete ostmise vastu juba otsest huvi üles näidanud.
Võimalused ostja või äripartneri leidmiseks Rootsis saab liigendada "passiivseteks" ja "aktiivseteks"
Passiivsed võimalused on:
- äripartneri leidmine mõne Eesti ekspordi tugiorganisatsiooni (EAS, Eesti Väliskaubanduse Liit, KTK, erialaliidud) vahendusel;
- partneri leidmine mõne Rootsi Kaubanduskoja vahendusel;
- ostja või koostööpartneri leidmine Rootsi Kaubandusliidu (Svensk Handel) haruorganisatsioonide (importijad, vahendajad, hulgimüüjad) vahendusel (vt http://www.svenskhandel.com/);
- pöördumine Rootsi Eksportnõukogu Tallinna esinduse poole (vt http://www.swedishtrade.com/estonia).
Aktiivseks müügivõimaluseks on otseste müügipakkumiste tegemine vastava ala hulgikauplejatele ja importijatele, kaubamajadele ja jaemüüjatele. Lisaks erinevatele ettevõtlusorganisatsioonidele võib turgu ja seal tegutsevaid ettevõtteid puudutavat infot saada ka Rootsi Kaubandusuuringute Instituudist (Handels Utredningsinstitut - http://www.hui.se/). Instituudilt saab tellida mitmesugust jae- ja hulgimüüki puudutavat informatsiooni, mis seisneb põhiliselt konkreetse turu statistikas (nt turu suurus ja maht, osalejate arv koos oluliste turuliidrite äramärkimisega jne). Eritellimuse korras teeb Instituut ka turu-uuringuid.
Peamised ettevõtlusorganisatsioonid
Rootsi Kaubanduskodade Liit
Äripartneri leidmiseks võib kontakteeruda Rootsi Kaubanduskodade Liiduga (RKL - http://www.cci.se/) kas otse või EAS-i esindaja kaudu. RKL otsingumootori http://www.chambertrade.com/ kaudu on võimalik teha esmane tasuta päring. Samas pakub RKL järgmisi spetsiifilisemaid teenuseid:
- äripartnerite leidmine "ettevõtte profiili" alusel;
- vastava avalduse vormi alusel saab RKList tellida ka huvipakkuva sektori potentsiaalsete importijate nimekirja;
- võimalik on tellida erinevate turusegmentide turuülevaateid (market briefs, vt http://www.chambertrade.com/marketinfo.htm ) - erinevatest turusegmentidest ülevaate saamiseks on kasulik osaleda vastavatel seminaridel või messidel.
Rootsis on ka 11 regionaalset kaubanduskoda, millest suuremad on Stockholmi Kaubanduskoda, Lääne-Rootsi Kaubanduskoda Göteborgis ja Lõuna-Rootsi Kaubanduskoda Malmös. Regionaalsete kaubanduskodade tavapärasteks teenusteks on liikmetele äripartnerite leidmine, kohtumiste, ärireiside, seminaride korraldamine, juriidiline nõustamine, lobby-tegevus jms.
Rootsi Kaubandusliit
Rootsi Kaubandusliit (Svensk Handel) on peamine Rootsi importööre, jae- ja hulgimüüjaid koondav katusorganisatsioon, millel on ligikaudu 13 000 liiget, kes annavad tööd ligi 300 000 inimesele 21 500 töökohas. Kaubandusliit aitab oma liikmeid välispartnerite leidmisel, samuti tarnetingimuste väljatöötamisel, transpordi korraldamisel, lepinguliste, juriidiliste, tolli- ja maksuküsimuste lahendamisel ning esindab neid majanduspoliitiliste küsimuste arutamisel Rootsis ja rahvusvahelisel tasandil. Kuna Rootsi Kaubandusliidu liikmed katavad enamuse Rootsi sisekaubandusest ja impordist, kujutab ta endast ühte kõige olulisemat kontakti Eesti ekspordiettevõtetele, kes soovivad leida ostupartnerit Rootsis. Tellimuse korral väljastavad haruliidud mõõduka tasu eest oma liikmeskonda kuuluvate importööride ja hulgimüüjate nimekirju, mis on heaks infoallikaks edasiste müügipakkumiste tegemisel. Vajadusel saab täpsustavat informatsiooni ka EAS-i esinduselt või Eesti saatkonnast Stockholmis.
Rootsi Eksportnõukogu
Rootsi Eksportnõukogu (Exportrådet) on Rootsi valitsuse ja ettevõtete poolt ühiselt asutatud organisatsioon ekspordi arendamiseks ja eksportööride nõustamiseks ning abistamiseks. Rootsil Eksportnõukogul on 55 välisriigis iseseisvad kaubandusesindused (sh Eestis), kusjuures ka paljude Rootsi saatkondade ja konsulaatide juures tegutseb Eksportnõukogu konsultante. Eksportnõukogusse kuulub enam kui 6000 ettevõtet ning lisaks nendele kasutavad nõukogu teenuseid ka teised Rootsi ettevõtted ja organisatsioonid.
Nõukogu liikmeks saavad astuda ainult Rootsi ettevõtted, kes lisaks jooksvale informatsioonile vastavate riikide majanduse ja ettevõtluse kohta võivad Eksportnõukogust saada ka juriidilist nõu, leida äripartnereid jne. Eksportnõukogu on üks peamistest väliskaubanduse tugiorganisatsioonidest Rootsis, kes kõigele muule väljastab iga-aastast kataloogi (Swedish Export Directory) suuremate Rootsi eksportettevõtete andmetega.
Kuigi Rootsi Eksportnõukogu on Rootsi valitsuse ja ettevõtete ühiselt asutatud organisatsioon eelkõige Rootsi ekspordi arendamiseks ja eksportööride nõustamiseks (nt juriidiline abi) ning abistamiseks (nt äripartnerite leidmine), võib huvide kokkulangemise korral partnereid leida ka selle organisatsiooni kaudu.
Rootsi Ettevõtete Konföderatsioon
Rootsi Ettevõtete Konföderatsioon (Svenskt Näringsliv) on Rootsi Tööstusliidu ja Rootsi Tööandjate Liidu ühinemisel tekkinud juhtiv ettevõtete lobby-organisatsioon, koondades ligikaudu 54 000 Rootsi ettevõtet, mis on omakorda jaotunud 50 sektori ja tööandja allorganisatsioonidesse. Liitu kuuluvad ettevõtted annavad pea ¾ Rootsi tööstustoodangust ning 95% eksporttoodangust. Rootsi Ettevõtete Konföderatsiooni juhib juhatuse ja täidesaatva komitee poolt ametisse nimetatud tegevdirektor. Liidus on mitmeid osakondi, mis kujundavad ja edastavad konföderatsiooni liikmetele konföderatsiooni poolt välja kujundatud seisukohti kõige erinevamate riigi majanduspoliitiliste küsimuste osas. Rootsi Ettevõtete Konföderatsioon osaleb ka ettevõtlusalase seadusandluse väljatöötamises, abistab ettevõtteid nõustamise, infolevi, väljaõppe ja seminaridega jne.
Väikeste- ja Keskmise suurusega Ettevõtete Liit
Väikeste- ja Keskmise suurusega Ettevõtete Liit (Företagarnas Riksorganisation - on peamiselt väikese- ja keskmise suurusega ettevõtteid (VKE) koondav organisatsioon kuhu kuulub ligi 55 000 ettevõtet 21 regioonis ja 300 ühingut, mis omakorda jagunevad 13 erinevasse alaliitu. Väikeste- ja Keskmise suurusega Ettevõtete Liidu üldiseks eesmärgiks on ettevõtluskliima parandamine Rootsis ning seda peamiselt madalamate maksude, väiksema bürokraatia, tõhusama riskikapitalituru ja paindlikuma tööjõuturu kaudu. Organisatsiooni otseste ülesannete hulka kuulub seejuures liikmete nõustamine ja lobby-tegevus.
Mõjutamaks seadusandluse kujundamist teeb Väikeste- ja Keskmise suurusega Ettevõtete Liit koostööd SME-de probleemistikuga tegeleva parlamendigrupiga, kellele korraldatakse seminare, õppekohtumisi jms. Kuna suurt hulka SMEdega seonduvast poliitikast kujundatakse kohaliku omavalitsuse tasandil, on Väikeste- ja Keskmise suurusega Ettevõtete Liit arendanud välja ka oma regionaalse võrgustiku, mis teeb aktiivset koostööd kohalike poliitikakujundajatega.
Väikeste- ja Keskmise suurusega Ettevõtete Liit üllitab mitmeid väljaandeid nagu ajaleht liikmetele, mis ilmub 10 korda aastas, iga-aastane majandusarengu väljavaade, SME-indeks, praktilisi näpunäited erinevateks äritegevusega seonduvateks juhtumiteks (tööõigus, marketing, patendid jne) jms.
Kommertskolleegium
Kommertskolleegium (Kommerskollegium) ehk kaubandusamet pole otseselt ettevõtlusorganisatsioon, vaid Rootsi Välisministeeriumi juurde moodustatud kaubandusküsimuste analüüsi ja administreerimise asutus. Kommertskolleegiumi ülesanneteks on Rootsi sise- ja väliskaubandusküsimuste käsitlemine, kaubandusstatistika jälgimine, valitsusele analüüside koostamine, dumpingu ja muude turukaitse meetmete käsitlemine, impordi- ja ekspordilitsentside väljastamine, kaubanduskodade tegevuse kontroll, lisaks tehniliste kaubatõkete, standardite, reeglite jms seonduv. Kõigis loetletud küsimustes saab tellida kas tasulist või tasuta kirjalikku informatsiooni. Kommertskolleegium tegutseb ka kui SOLVIT-keskus Rootsi ettevõtetele, kes puutuvad kokku kaubandustõketega oma välistegevuses.
Hulgi- ja jaemüüjad
Hulgimüüjad
Ligi kaks kolmandikku tarbekaupadest jõuab Rootsi tarbijani hulgimüüjate vahendusel. Hulgimüüjad valivad välja sobiva importtoote, toovad selle sisse, ladustavad ja turustavad. Kuna hulgimüüja osalemine tõstab tunduvalt toote hinda, on paljudes majandusharudes püütud nende osa vähendada ja neist mööda minnes otsesidemeid sõlmida. Sageli on see õnnestunud, kuid mitmetel esmatarbekaupade müügiga seotud aladel on hulgimüüja teenuste kasutamine vältimatu. Paljud suured (praktiliselt kõik alljärgnevad) jaemüügiketid on oma harukaupluste varustamiseks rajanud hulgivahenduse süsteemi.
Jaemüüjad
Rootsi jaemüügituru võib tinglikult jagada kaheks, millest toidu- ja esmatarbekaubad moodustavad väärtuslikult 58% ja erikaubad 42%.
Toidu- ja esmatarbekaupade alal on Rootsis kolm juhtivat jaemüügiketti - ICA, KF (Kooperatiivide Liit) ja Axel Johnson Group. ICA hulgimüügioperatsioonid toimuvad valdavalt ICA Handlarnas AB kaudu, KF'il FMCG Category Organisation'i kaudu ja Axel Johnson'il tütarettevõtete D&D Dagligvaror AB ja Saba Trading AB kaudu. Need grupid impordivad valdava osa (ligi 90%) Rootsis müüdavatest toidu- ja esmatarbekaupadest ning ligi 20% erikaupadest, kusjuures tootevaliku üle otsustamisel räägivad mõjukalt kaasa kõikide gruppide juurde moodustatud nn tarbijate nõukogud. Otsuste tegemisel on määravateks faktoriteks hind, varasemad kontaktid, tarnekindlus, tarnija turustamisplaani olemasolu ja valmisolek võtta enda kanda teatud lisakulutusi. Lisaks nimetatutele tegutseb Rootsis veel kuni 300 keskmise- ja väikese suurusega hulgimüügiettevõtet, mis on spetsialiseerunud teatud kauba- või tarbijagrupile.
Erikaupade käibest Rootsis moodustavad rõivadumbes 41%, majapidamistarbed umbes 30% ja vabaaja kaubad umbes 29%. Rõivaste alal on peamised ketid Hennes&Mauritz, Åhlens (Axel Johnson Group), Lindex, KappAhl (KF), JC-Butikerna, Desam, MQ Sweden, Adelsten jne.; spordirõivaste ja -kaupade alal Intersport, Eklöf (Stadium, Nike Store, Red Devil), Team Sportia; majapidamistarvete alal IKEA ja Mio (mööbel, kodukaubad) ning Beijer Byggmaterjal (ehitustarbed); vabaajakaupade alal Onoff ja Expert (elektroonika- ja raadiotarbed, kodumasinad) jne. Iseseisvate kaubamajade hulgas väärivad märkimist veel Stockholmis tegutsevad prestiižikas Nordiska Kompaniet ja PUB.
Kolm juhtivat postimüügiettevõtet on Ellos (ICA), Josefssons (KF) ja H&M Rowells (Hennes & Mauritz).
Tööstussfääri, mille arvele langeb 70% (väärtuse järgi) koguimpordi mahust, osa on hulgivahenduse juures minimaalne, kuna enamus komponente veetakse Rootsi sisse kas töötlemiseks või monteerimiseks ning sellisel juhul toimivad tavaliselt ettevõtete vahelised otsekontaktid. Hulgimüügiettevõtete kaudu ostetakse peamiselt tootmiseks vajalikke toormaterjale, kuna lõpptöötleja soovib üldjuhul vältida suure laopinna pidamisega kaasnevaid kulutusi.
Agendid ja edasimüüjad
Kui toimivate suhete sisseseadmise katsed Rootsi jae- ja hulgimüüjate, importijate ning kaubanduse tugiorganisatsioonide esindajatega luhtuvad, tasub turu leidmiseks kaaluda agendi või edasimüüja palkamist. Edasimüüja või agendi palkamine aitab vabaneda mahukast tööst ostjate leidmisel, turu tundmaõppimisel, levitamis- ja müügiskeemide sissetöötamisel.
Edasimüüja on oma tegevuses tunduvalt iseseisvam kui agent, mis kehtib eriti ainumüüjate kohta, kes ostavad toote fikseeritud hinnaga ning võivad seejärel ise otsustada edasimüügihinna, -tingimuste jms üle. Ainumüüja tegutseb turul iseenda nimel ja oma majanduslike võimaluste piires, teenides kasumit sisseostu- ja väljamüügihinna vahelt. Seega on ainumüüja riskiaste tunduvalt suurem agendi omast, kelle kasum moodustub vahendatud kaubakoguse vahendustasudest.
Alates 1992. aastast reguleerib kaubaagentide tegevust vastav seadus, millega agendile tagatakse teatav kaitse võimalike kahjude, lepingurikkumiste jms korral. Edasimüüjate tegevuse kohta eraldi seadust ei ole. Paljud agendid on koondunud juba 1914. aastal asutatud Rootsi Kaubaagentide Liitu, mille peamiseks ülesandeks on liikmete huvide kaitsmine ja partnerotsingute tegemine, mistõttu kaubaagendi otsinguil on soovitatav pöörduda just nimetatud liidu poole. Kaubaagentide Liit väljastab tellimise peale oma liikmete nimekirju (nimetatud teenus on tasuline ja maksab kuni 500 SEK), millele pääseb ligi ka nende veebilehe kaudu (http://www.agenturforetagen.se/), kus on olemas ka inglise keelne versioon. Samas tuleb arvestada, et veebileht ei sisalda liidu liikmete täielikke andmeid, neid on võimalik saada üksnes tellimise teel. Kuna agentide nimekiri on suhteliselt pikk, võib nende seast parima valiku tegemine kujuneda üsna raskeks. Abi selles osas pakuvad vastavad konsultatsioonifirmad, kelle kohta info saamiseks võib pöörduda EASi esinduse või Eesti saatkonna poole Stockholmis.
Nii Kaubandusliidust kui ka Kaubaagentide Liidust saab tellida ka Rootsi nn standardlepingu projekti (maksab umbes 200 SEK), mis võimaldab kontaktiotsijal saada ettekujutuse võimaliku partneri algpositsioonidest läbirääkimistel. Standardlepingu projekt vastab Rootsi ja Euroopa Liidu nõuetele ning see võib olla aluseks lõpliku koostöölepingu sõlmimisel.
Frantsiis
Frantsiis on üks kiiremini kasvavaid ärivõimalusi Rootsis, olles eriti levinud kiirtoidu ja autodele osutatavate teenuste sektoris. Nimetatud sektori kohta üksikasjalikuma informatsiooni saamiseks soovitame huvilistel kontakteeruda Rootsi Frantsiisiliiduga.
Rootsis toimub igal aastal mitukümmend rahvusvahelist messi ja mitusada kohalikku näitust. Suuremaid näitusekeskusi on kuus: Stockholmi eeslinnades Älvsjös ja Kistas asuvad Stockholmsmässan ja Kistamässan, Lääne-Rootsis Göteborgis asuv Svenska Mässan, Lõuna-Rootsis Jönköpingis asuv Elmia mässan ning Põhja-Rootsis Umeås paiknev Nolia AB.
Stockholmsmässani profiiliks on suured rahvusvahelised tipptehnoloogia näitused, näiteks iga-aastane Tekniska Mässan, kus on väljas arenenud riikide uusimad tehnoloogia- ja teadussaavutused, samuti rahvusvaheline mööblimess ning üle aasta korraldatav toidumess Gastro Nord. Viimastel aastatel on neil osalenud ka Eesti ettevõtted.
Kistamässan on uusim messikeskus, mis avas uksed alles 2008. aasta septembris. Messikeskuse pakub tsentraalset ja innovatiivset kohtumispaika, kus ideed saavad tegelikkuseks. Kistamässan on muuhulgas saanud nii antiigi kui ka käsitöö messide võõrustajaks.
Göteborg on tuntud oma turismi- ja raamatumessi poolest. 2007. aasta sügisel oli Göteborgi raamatumessi peakülaliseks Eesti. Elmia mässan, mis asub Rootsi põllumajandus- ja masinatööstuskeskuses Jönköpingis, on tuntud oma põllumajandustehnika ning masinatööstuse allhankemesside poolest. Tegemist on Põhjamaade suurima allhankemessiga, mis on viimastel aastatel olnud populaarne ka Eesti ettevõtete seas.
Enamus messe on Rootsis iga-aastased ning toimuvad regulaarselt samal ajal, mistõttu on osalemist lihtne planeerida. Osalemiseks registreerimisel tuleks pöörduda vastava messikeskuse poole, kes saadab välja osavõtublanketi ja -tingimused. Seda tuleks teha üsna varakult (pool aastat ette), sest suurmesside kohad müüakse peaaegu alati täielikult välja. Võrreldes Eesti näituste osavõtuhindadega ei ole Rootsi näitustel osalemine kallis ning arvestades geograafilist lähedust, messide populaarsust ning rahvusvahelist tuntust on see Eesti ettevõtetele kindlasti kasutoov.
Täiendav info:
Põhjamaade messiportaal - http://www.fairlink.se/
Aktiivsete turustamismeetoditena tulevad kõne alla kohapealne reklaam, otsepostitus, tootetutvustused jms. Tõsisemate ekspordiplaanide puhul tuleks kindlasti alustada kohalikust turu-uuringust ning turuletuleku strateegia väljatöötamisest, kuid vähem tähtsaks ei saa pidada ka kohaliku ärikultuuri ja -praktika tundmaõppimist.
Hinnapoliitika osas peaks eksportöör meeles pidama, et nõutavale netohinnale lisandub enne lõpptarbijani jõudmist hulk lisakulutusi nagu transpordi- ja kindlustuskulud, vahendustasud ja 25%-line käibemaks. Üldistatult võib öelda, et Eesti eksportööri poolt küsitav hind ei tohiks moodustada rohkem kui 1/3 kauba müügihinnast Rootsis. Vägagi palju oleneb tootest (kas pakitud või mitte jne) ja importööri/müüja müügipoliitikast. Heaks võrdlusmaterjaliks samaväärse toote ja kvaliteedi korral on ka konkurentide hinnad.
Rootsi Rahvusvahelise Arenguabiagentuuri (SIDA) hinnangul võiks hinna määramisel Rootsi turul arvestada järgmiste ligilähedaste juurdehindlustega:
- Värske puu- ja juurvilja osas on agentide vahendustasu üldjuhul 5%, importöör lisab tavaliselt 10-30%, hulgimüüja veel 15%, jaemüüja 60-100% (KM k.a.).
- Rõivamüügil küsib agent 5-17%, importöör 10-60% ning jaemüüja 80-150% (KM v.a.).
- Käsitöökaupade osas nõuab hulgimüüja tavaliselt 70-90% ning jaemüüja 100% (KM v.a.).
Rootsis kehtib terve rida tehnilisi reegleid ja standardeid, mis ei tarvitse olla takistuseks kaupade impordil, kuid võivad omada tagasiulatuvat mõju hetkest, mil kaup läheb ringlusesse. Rahvusvaheliselt tähistatakse selliste nõuete süsteemi terminiga conformity assessment, mis hõlmab sertifitseerimist, tootja deklaratsiooni, märgistamist, testimist ja kontrolli.
Tootevastutus
Vastavalt Tootevastutuse seadusele lasub nii tootjal kui importööril range vastutus kahjude eest, mida võib põhjustada tema poolt valmistatud/imporditud toote halb kvaliteet või mittevastavus kehtestatud normidele. Seetõttu on oluline, et Eesti tootja informeeriks Rootsi importööri võimalikult täpselt toote omadustest, tootmisprotsessi erisustest jms, mis võimaldab vältida kaupade või teenuste võimalikku kahjulikku mõju nii varale kui ka inimestele.
Pakendivastutus
Lisaks tootevastutusele lasub Rootsi tootjal/importijal ka nn. pakendivastutus, mis seisneb selles, et kõik ettevõtjad, kes valmistavad, impordivad või müüvad pakendit või pakitud toodet, on kohustatud korraldama kasutatud pakendite kokkukogumise, sorteerimise ja hävitamise keskkonnasõbralikul viisil. Selline nõue kehtib kõikide ettevõtjate suhtes, kes osalevad toodete levitamisketis ning absoluutselt igat liiki pakendite suhtes, sisaldades nii rahalist kui ka füüsilist vastutust. Viimasest tulenevalt maksavad Rootsi pakendivalmistajad ja importöörid oma tegevuses kasutatavate pakendite pealt vastavat lõivu, millega finantseeritakse üleriigilist pakendite kogumise ja ümbertöötlemise süsteemi.
Standardid ja sertifitseerimine
Rootsis koordineerib sertifitseerimist Akrediteerimise ja tehnilise kontrolli amet - SWEDAC, kes väljastab sertifitseerimisorganeile tegevusloa mingite toodete või tehnoloogiate kontrolli ja sertifitseerimise osas (http://www.swedac.se/). Rootsi sisseveol kehtib ka teiste Euroopa Liidu sertifitseerimisorganite poolt väljastatud luba/tõend.
Nende toodete osas, kus CE-nõuded ei kehti, rakendatakse Rootsi siseriiklikke nõudeid (nt. tootevastutus). Samas kehtib printsiip, et teises ELi liikmesriigis lubatud toodet võib ringlusse lasta ka Rootsis, kuigi kohalikud nõuded võivad olla rangemad. Kui selgub, et CE-märgistamise reegleid on rikutud ühe liikmesriigi piires, keelatakse toote müümine kogu Euroopa Liidus.
Lisaks kohustuslikule sertifitseerimisele kasutab üha rohkem Rootsi ettevõtteid vabatahtlikku standardiseerimist, mis on garantiiks toote vastavusele Euroopa Liidu direktiivides ette nähtud tingimustele. Standardiseerimist Rootsis koordineerib Rootsi Standardikomisjon (SIS-Standardiseringen i Sverige).
Markeerimine
Rootsi vastavad seadused ei kohusta kaubale märkima päritoluriiki, kuid kaupade ebakorrektne märgistamine on keelatud.
Erinõuded markeerimise osas eksisteerivad üksnes mõningate kaubagruppide lõikes, nagu keemia- ja farmaatsiatooted ning toidukaubad. Jaemüügis kasutatavatel toidupakenditel tuleb näidata tootja ja importööri nimi, toote ärinimi ja nimetus, toote kaalu või mahtu iseloomustavad näitajad, tarbimise lõpp-tähtaeg ja säilitamise juhend. Nimetatud informatsioon peab olema pakendil märgistatud rootsi keeles. Lisainformatsiooni markeerimise detailide kohta on soovitav küsida Rootsi importöörilt.
Tarnetingimused (cif, fob, exw jt.) on soovitav fikseerida rahvusvaheliste Incoterms reeglite kohaselt.
Tavaliseks meretranspordi veosedokumendiks Rootsis nagu mujalgi on kahes või kolmes eksemplaris koostatav lastikiri ehk Bill of Loading (BL). Mitme erineva transpordiliigi puhul võidakse koostada ka segatranspordi lastikiri - Combined Transport Bill of Loading. Vedajalt kauba kättesaamiseks tuleb esitada BLi originaal. Tavaliselt kasutatakse veoks ISO standarditele vastavaid konteinereid, mis võivad tüübilt olla erilaadsed. Rahvusvahelist autotransporti reguleerib Rootsis CMR-konventsioon. Veosedokumendiks on tavaliselt CMR-dokument (CMR-Truckwaybill).Kaupade vedu Rootsi raudteel reguleerib rahvusvaheline CIM konventsioon, millele vastavalt võib kaup läbida erinevaid riike ühtse CIM-saatedokumendi alusel.
Tasub silmas pidada, et kõik maksetingimused peaksid olema kindlaks määratud juba ostja ja müüja vahelises lepingus. Kui tegu on pakkumiskinnituse teel müügiga, peab vastav kirjavahetus sisaldama ka maksetingimusi. Rootsi-siseselt sooritatakse maksed tavaliselt peale arve esitamist 30 päeva jooksul kas panga või postžiiro kaudu, rahvusvaheliste maksete puhul ka 60 või 90 päeva jooksul.
Suuri erinevusi rahvusvaheliste maksete teostamise praktikas Eesti ja Rootsi vahel ei ole. Lihtsamateks rahvusvaheliste maksete viisideks on faktuurarve vastu teostatav pangaülekanne (bank transfer) või pangatšekk (bank cheque). Pangaülekande tegemine Rootsist Eestisse võtab aega kolm pangapäeva, ekspressteenuse kasutamisel on võimalik ülekanne sooritada 24 tunni jooksul. Pangatšeki kasutamisel on eeliseks see, et ostja saab selle müüjale edastada ka posti teel, ilma et müüja pangarekvisiidid oleksid vajalikud. Siinjuures tuleb aga arvestada, et tšeki lunastamisel saab müüja raha kätte teatud ajalise viivitusega, s.o kui pank on kontrollinud, et tšekil leidub kate.
Üldiselt soovitavad Rootsi pangad Eestisse müümisel nõuda ettemaksu ning praktika näitab, et seda tuleks teha ka müües Eestist Rootsi. Siinjuures võib ostja omakorda nõuda müüjalt pangagarantiid kaupade tegeliku tarnimise kohta. Põhimõtteliselt on võimalik enne kaupade saatmist ostjalt nõuda ka temapoolset pangagarantiid. Teine võimalus on see, et sellise garantii väljastab ostja nimel müüja pank. Üldiselt on Rootsi pankade rahaline seis piisavalt hea, et Eesti ettevõtted võiksid antud garantiisid aktsepteerida, kuid oleks hea lasta garantiikirja autentsust siiski oma pangas kontrollida.
Dokumentmaksete peamised liigid on inkasso ja akreditiiv. Inkasso (D/P - documents against payment, CAD - cash against documents) puhul läheb kaup kõigepealt ostja panga käsutusse, kellelt ostja saab kauba kätte alles siis, kui ta on pangale selle eest tasunud. Kauba saatedokumendid liiguvad seega müüja ja ostja pankade vahel. Tavalisteks saatedokumentideks inkasso puhul on faktuurarve, pakkimisnimekiri, kindlustuspoliis, lastikiri vms tõend kauba kättesaamiseks, päritoludokumendid, kvaliteeditõend. On oluline, et juba ostu-müügi lepingus määratakse kindlaks, millised dokumendid on inkassomaksete juures nõutavad. Puuduseks on see, et ostja võib kaubast üldse loobuda, st, et ta ei ole kohustatud selle eest tasuma ning müüja peab kauba tagasi toimetama või leidma uue ostja.
Kõige kindlamaks makseviisiks kaubavahetusel Rootsi ettevõtetega on akreditiiv (letter of credit). Akreditiivi puhul võtavad ostja ja müüja pangad vastutuse kauba eest tasumiseks. Tasumine toimub vastavalt kauba saabumisele sihtkohta ja saatedokumentide esitamisele. Saatedokumentideks on tavaliselt arve, lastikiri, päritolutõend, veosekindlustuse poliis. Akreditiivide rahvusvahelist kasutamist reguleerib Rahvusvahelise Kaubanduskoja Reeglistik (ICC Uniform Customs and Practice for Documentary Credits), mille kohta on tavaliselt vastav märge ka akreditiivi blanketil. Akreditiive on mitut liiki ning seepärast on igal ettevõttel iga tehingu jaoks võimalik leida talle kõige sobivam vorm. Vastavate valikute tegemisel on soovitav konsulteerida oma depoopangaga. Akreditiivi eeliseks inkasso ees on see, et kui müüja on omapoolsed lepingu- ja tarnetingimused täitnud, siis saab ta oma kauba eest kindlasti ka tasutud, kuna selle tagavad nii ostja kui müüja pank.
Valuutariski vähendamiseks (Rootsi krooni kurss on "ujuv") võiks oma depoopangaga nõu pidada ka tähtajalise vahetuskursiga tehingute võimaliku sooritamise osas (kurss fikseeritakse ette).
Rootsis on pikaajalised ettevõtlustraditsioonid, mille üks iseloomulikke osasid on kõrge ärimoraal. Siiski ei tee paha võimalikku partnerit eelnevalt tundma õppida. Uute turgude tekkimine teisel pool Läänemerd toimis katalüsaatorina paljudele Rootsi ärimeestele ja -gruppidele, kelle majanduslik seis kodumaal on ebastabiilne ja kes soovivad seda Balti riikides leiduvate odavate tootmisvõimsuste abil parandada. Teiseks oluliseks põhjuseks on võimalikud „õnneotsijad”. Seetõttu on tavaline, et enne suurema või regulaarse iseloomuga tehingu sõlmimist, kus maksmine toimub alles peale kauba kättesaamist, kontrollib müüja Rootsi ostjaettevõtte krediidireitingut ja majanduslikku seisundit.
Kuna pankroti puhul on müügiettevõtte lootus pankrotivarast midagi tarnitud kaupade katteks tagasi saada peaaegu olematu, tuleb partnerettevõtte pankrotiohu kahtluse korral teha järelepärimine Rootsi Ettevõtete Registriametile, saamaks teada, kas pankrotimenetlust ei ole juba algatatud. Pankroti korral tuleks kontrollida ka seda, kas pankrotihaldur on võlausaldaja(te) nõude(d) korrektselt registreerinud. Kui ettevõtte suhtes ei ole algatatud pankrotimenetlust, on võla kättesaamiseks võimalik kasutada täite- või inkassomenetlust.
Kõige lihtsam viis ettevõtte majanduslikust seisust ülevaate saamiseks on küsida tema viimast aastaaruannet. Aastaaruande koostamine on Rootsis kohustuslik ja selle küsimises pole midagi ebaharilikku või -viisakat. Kui ettevõte siiski keeldub aruannet esitamast, võib selle tellida Ettevõtete Registriametist. Kõige kindlamaks viisiks ettevõtte majandustausta uurimisel on tellida krediidiinformatsiooni kas Rootsi pankade krediidiinfo keskuselt (vt http://www.uc.se/) või rahvusvaheliselt krediidiinfo ettevõtetelt Dun&Bradstreet. Krediidiinfot saab tellida ka Eesti Krediidiinfo vahendusel. Samas ei tohiks krediidihinnet võtta kui lõplikku tõde, sest majandusraskustesse võib sattuda ka kõige parem ettevõte ning teisalt on palju väikeettevõtteid, mille ärimoraal on hea, kuid arvulised näitajad sedavõrd madalad, et tippklassi ei küündita.
Parim vahend makseprobleemide vältimiseks on nende ennetamine. Rootsi-siseselt on tavaline, et kui ostja on maksetähtaja nädala-paariga ületanud, tuletab müüja talle seda meelde uue arvega. Kui ostja sellele ei reageeri, võib kõne alla tulla ka nõude sundtäitmine täitevmenetluse kaudu. Samasugused võimalused on põhimõtteliselt ka Eesti ettevõttel, kellel on aga soovitav pöörduda selleks mõne sobiva Rootsi advokaadibüroo poole. Inkassonõude võib esitada ka inkassofirma kaudu, millede hulgas suurimaks on Rootsis Intrum Justitia.
Stockholmi Kaubanduskoja Vahekohtu Instituut e. Arbitraaž (Arbitration Institute of the Stockholm Chamber of Commerce) loodi juba 1917. aastal ja on hetkel üks maailma kolmest juhtivast ärivaidluste lahendamise vahekohtust. Stockholmi Arbitraaž tegutseb sõltumatu üksusena Stockholmi Kaubanduskoja juures, mille kohta saab infot järgmisel veebilehelt http://www.sccinstitute.com/uk/Home/. Oluline aspekt Stockholmi Arbitraaži reeglites on see, et need ei ole otseselt seotud Rootsi seadusandlusega, vaid lähtuvad rahvusvaheliselt aktsepteeritud vahekohtu korraldamise printsiipidest. Seega, kui eelnevalt on jurisdiktsiooniks valitud mitte Rootsi, vaid mõne teise riigi seadus, ei takista see siiski rakendamast Stockholmi Arbitraaži reegleid ja korraldamast istungeid ka väljaspool Rootsit. Reeglina on Arbitraaži otsus lõplik ja kuulub täitmisele, samas võib eri riikide seadusandlus siiski ette näha ka erinevaid lahendusi.
 
|
