EESTI JA ROOTSI MAJANDUSSUHTED

29.07.2011

Majanduslepingud

Eesti Euroopa Liiduga liitumise päevast kaotas kehtivuse ELi liikmesriikide ja Eesti vahel sõlmitud Euroopa Leping ning Eesti ja Euroopa Liidu liikmesriikide vahelist kaubandust hakkasid reguleerima Euroopa Liidu siseturu reeglid (EL õigustik).

Kahepoolselt on sõlmitud kõik olulisemad majanduslepingud:

• Investeeringute soodustamise ja vastastikkuse kaitse leping (jõustunud 20.05.1992);
• Reisijate ja kauba rahvusvahelise maanteeveo korraldamise kokkulepe (jõustunud 30.07.1992); 
• Leping vastastikkusest abistamisest tolliasjades (jõustunud 30.10.1993); 
• Lennundusalane leping (jõustunud 30.11.1993); 
• Tulu- ja kapitali- maksuga topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise konventsioon (jõustunud 31.12.1993).

Kaubavahetus

Eesti poolt vaadatuna kuulub Rootsi jätkuvalt olulisimate kaubanduspartnerite hulka – 2010. aastal oli meie kaubavahetuse käive Rootsiga jätkuvalt Soome järel teisel kohal. Rootsi osakaal Eesti väliskaubanduses on viimastel aastatel olnud stabiilselt 11-12% piirimail, kui on 2010. aastal taas pisut kasvanud 13,2%ni.
Aastail 1995-2008 suurenes Eesti eksport Rootsi 143,8 mln eurolt 1,2 mld euroni ning import Rootsist samal ajal 160,7 mln eurolt 1,1 mld euroni. 2008. aastal suurenes Eesti eksport Rootsi 10%, import vähenes samal ajal 10,5%.

2010. aastal eksportis Eesti kaupu Rootsi 1 369,1 mln €, impordi maht oli samal ajal 1 011,2 mln € 2010. aasta Eesti-Rootsi kaubanduse bilanss oli Eesti jaoks positiivne 357,9 mln euroga. Eksport Rootsi oli 15,6 % kogu Eesti ekspordimahust, import Rootsist 10,9 % koguimpordist.
2011. a esimese viie kuuga eksportis Eesti kaupu Rootsi 840,4 mln € väärtuses, mis moodustas 16,9% kogu Eesti ekspordimahust ning imporditi samal ajal 553,7 mln € väärtuses, mis moodustas 10,5% koguimpordist.

Eesti-Rootsi kaubavahetus aastatel 2005-2011 (eurodes)

Allikas: Statistikaamet

Eesti ekspordi- ja impordistruktuur on püsinud aastate vältel suhteliselt stabiilsena. Statistikaameti andmetel olid Eesti suuremad ekspordiartiklid Rootsi 2011. a esimese viie kuuga (% koguekspordist):

• masinad ja mehaanilised seadmed - 56%
• puit ja puidutooted – 9,4%
• metallid ja metallitooted - 6,5%
• transpordivahendid - 8,4%
• mineraalsed tooted 5,3%
• muud tööstustooted - 5,1%
• tekstiil ja tekstiilitooted - 4,2%
   

Eesti suuremad impordiartiklid Rootsist olid 2011. a esimese viie kuuga (% koguimpordist):

• masinad ja mehaanilised seadmed - 53,8%
• transpordivahendid - 14%
• metallid ja metallitooted - 9,1%
• plastmassid, plast- ja kummitooted 4,5%
• keemiatooted - 3,7%

Rootsi Statistika Keskbüroo andmetel oli Eesti 2011. aastal (jaanuar kuni aprill) Rootsi ekspordipartnerite hulgas käibemahu järgi 24. kohal 3,7 mld SEK-iga ehk 0,9%-ga koguekspordist. Võrreldes 2009. aasta sama perioodiga on Eesti tõusnud 2 kohta ning kogunud koguekspordi osakaalus 0,2%. Eesti osakaal Rootsi koguimpordist moodustas 2011. aastal (jaanuar kuni aprill) 2,1% (7,7 miljardit SEK-i), millega Eesti hoiab Rootsi impordipartnerite seas 14. kohta. Seega on Eesti teinud läbi suure hüppe Rootsi impordipartnerite seas ja tõusnud eelneva aasta sama perioodiga võrreldes 7 kohta ülespoole, kuna impordi kasv ulatus 162%ni.

Investeeringud

Rootsi on Eestis suurim välisinvestor, kelle otseinvesteeringute maht 31. märtsi 2011.a seisuga ulatus Eesti Panga andmetel ca 4,3 mld euroni (34,7% investeeringute kogumahust). Suurem osa investeeringutest on läinud pangandus- ja kinnisvarasektorisse. Rootsi investorid peavad Eestit atraktiivseks eelkõige kvalifitseeritud, motiveeritud ja tootliku tööjõu ning paindliku ja uuendustele ning muudatustele avatud majanduskliima tõttu. Peale Euroopa Liiduga liitumist on atraktiivsust lisanud ka juurdepääsu võimalus Euroopa Liidu fondidele.
Suuremad Rootsi osalusega ettevõtted Eestis on Swedbank AS, AS Eesti Telekom, AS SEB Pank, AS Kunda Nordic Tsement, Arco Vara AS, AS If Eesti Kindlustus, Rimi Eesti Food AS, AS Norma, AS Põltsamaa Felix.

Rootsi on Eesti otseinvesteeringute sihtmaana tagasihoidlikul kohal. Investeeringute kogumaht oli 31. märtsi 2011.a seisuga vaid 25 mln eurot, mis välismaale tehtud investeeringute kogumahust oli vaid 0,5%.

Turism

Eestit külastavate välisturistide suhtarvult on rootslased Soomest ja Venemaalt saabuvate turistide järel kolmandal positsioonil, kuid viimastel aastatel on nende hulk vähenenud. 2006. aastal peatus Eestis ligi 106 000 Rootsi turisti, 2007. aastal 90 221 Rootsi turisti, 2008. aastal 86 308 Rootsi turisti ning 2009. aastal 77 470 Rootsi turisti ning 2010. aastal 81 196 turisti Rootsist. 2011. a I kvartalis Rootsi turistide arv kasvas mõnevõrra peale paariaastast madalseisu – majutatud turistide arv kasvas 5% (11 812 Rootsi turisti). Ööbimisi lisandus eelkõige Tallinnas, väiksema osatähtsusega sihtkohtadest ka Tartus, Ida-Virumaal ja Valgamaal.