EESTI JA ROOTSI MAJANDUSSUHTED

28.09.2009

Majanduslepingud

Eesti Euroopa Liiduga liitumise päevast kaotas kehtivuse ELi liikmesriikide ja Eesti vahel sõlmitud Euroopa Leping ning Eesti ja Euroopa Liidu liikmesriikide vahelist kaubandust hakkasid reguleerima Euroopa Liidu siseturu reeglid (EL õigustik).

Kahepoolselt on sõlmitud kõik olulisemad majanduslepingud:

• Investeeringute soodustamise ja vastastikkuse kaitse leping (jõustunud 20.05.1992)
• Reisijate ja kauba rahvusvahelise maanteeveo korraldamise kokkulepe (jõustunud 30.07.1992) 
• Leping vastastikkusest abistamisest tolliasjades (jõustunud 30.10.1993) 
• Lennundusalane leping (jõustunud 30.11.1993) 
• Tulu- ja kapitali- maksuga topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise konventsioon (jõustunud 31.12.1993)

Kaubavahetus

Eesti poolt vaadatuna kuulub Rootsi jätkuvalt olulisimate kaubanduspartnerite hulka – 2008. aastal oli meie kaubavahetuse käive Rootsiga jätkuvalt Soome järel teisel kohal. Rootsi osakaal Eesti väliskaubanduses on pikka aega kestnud kasvamise järel jäänud stabiilseks – 2007. aastal oli Rootsi osa kaubavahetuskäibes 11,4%, 2008 11,7%, 2009 I kvartal 11,4%.
Aastail 1995-2008 suurenes Eesti eksport Rootsi 2,29 miljardilt kroonilt 18,3 miljardi kroonini ning import Rootsist samal ajal 2,46 miljardilt 17 miljardi kroonini. 2008. aastal suurenes Eesti eksport Rootsi 10%, import vähenes samal ajal 10,5%.
2009. a I poolaastas eksportis Eesti kaupu Rootsi 6,43 mld EEK väärtuses (32 % vähem kui 2008 I poolaastas), impordi maht oli samal ajal 4,68 mld EEK (50 % vähem kui 2008 I poolaastas). 2009 I poolaasta Eesti-Rootsi kaubanduse bilanss oli Eesti jaoks positiivne 1,7 mld krooniga. Eksport Rootsi oli 13,3 % kogu Eesti ekspordimahust, import Rootsist 8,5 % koguimpordist.

Eesti-Rootsi kaubavahetus aastatel 2000-2009 I pa (miljardit krooni)

Allikas: Statistikaamet

*1. mai 2004 eelsed ja 1. mai 2004 järgsed andmed ei ole võrreldavad ühtsetel alustel. Peale ELiga ühinemist arvestatakse importi saatjariigi järgi, varem tehti seda päritoluriigi järgi.

Eesti ekspordi- ja impordistruktuur on püsinud aastate vältel suhteliselt stabiilsena. Statistikaameti andmetel olid Eesti suuremad ekspordiartiklid Rootsi 2008. aastal (% koguekspordist):

• masinad ja seadmed - 43,4%
• puit ja puidutooted - 11,8% 
• metallid ja metallitooted - 8,0%
• muud tööstuskaubad - 6,4%
• tekstiil ja tekstiilitooted - 6,0% 
• transpordivahendid - 6,0%

Eesti suuremad impordiartiklid Rootsist olid 2008. aastal (% koguimpordist):

• masinad ja seadmed - 32,2%
• transpordivahendid - 22,8%
• metallid ja metallitooted - 12,4%

Rootsi Statistika Keskbüroo andmetel oli Eesti 2009. aastal (jaanuar kuni aprill) Rootsi ekspordipartnerite hulgas käibemahu järgi 30. kohal 1,9 miljardi rootsi krooniga ehk 0,6%-ga koguekspordist. Võrreldes 2008. aasta sama perioodiga on Eesti kukkunud 7 kohta ning kaotanud koguekspordi osakaalus 0,2%. Eesti osakaal Rootsi koguimpordist moodustas 2009. aastal (jaanuar kuni aprill) 0,8% (2,4 miljardit rootsi krooni), millega Eesti hoiab Rootsi impordipartnerite seas 21. kohta. Protsentuaalselt on Eesti impordi osakaal Rootsi koguimpordist viimastel aastatel samal tasemel püsinud.

Investeeringud

Rootsi on Eestis suurim välisinvestor, kelle otseinvesteeringute maht 31. detsembri 2008. aasta seisuga ulatus Eesti Panga andmetel 72079 miljardi kroonini (39,9% investeeringute kogumahust, 4,4% rohkem kui 31.12.2007 seisuga). Suurem osa investeeringutest on läinud pangandus- ja kinnisvarasektorisse. Rootsi investorid peavad Eestit atraktiivseks eelkõige kvalifitseeritud, motiveeritud ja tootliku tööjõu ning paindliku ja uuendustele ning muudatustele avatud majanduskliima tõttu. Peale Euroopa Liiduga liitumist on atraktiivsust lisanud ka juurdepääsu võimalus Euroopa Liidu fondidele.
Seisuga veebruar 2009 on suuremad Rootsi osalusega ettevõtted Eestis: Swedbank AS, AS Eesti Telekom, AS SEB Pank, AS Kunda Nordic Tsement, Arco Vara AS, AS If Eesti Kindlustus, Rimi Eesti Food AS, AS Norma, AS Põltsamaa Felix.
Rootsi on Eesti otseinvesteeringute sihtmaana tagasihoidlikul 14. kohal. Investeeringute kogumaht oli 31. detsembri 2008. aasta seisuga vaid 493,5 miljonit Eesti krooni, mis välismaale tehtud investeeringute kogumahust oli vaid 0,7% (3,4 korda rohkem kui 31.12.2007 seisuga).

Turism

Eesti kui Rootsi turistide sihtkoha atraktiivsus on aasta-aastalt kasvanud. Loodetavasti annab taaskord uue impulsi turismi arengule järjekordne Tallinki uhiuus reisilaev „Baltic Queen”, mis hakkas Tallinna ja Stockholmi vahel kurseerima 24. aprillil 2009.
Eestit külastavate välisturistide suhtarvult on rootslased Soomest ja Saksamaalt saabuvate turistide järel kolmandal positsioonil, kuid viimastel aastatel on nende hulk vähenenud. 2005. aastal ületati saja tuhande majutatud külastaja piir (108 117 Rootsi turisti), 2006. aastal peatus Eestis ligi 106 000 Rootsi turisti, 2007. aastal 90 221 Rootsi turisti, 2008. aastal 86 308 Rootsi turisti.