Eesti ja Rootsi

27.01.2012

Rootsi Kuningriik taastunnustas Eestit 27. augustil 1991. aastal esimeste riikide hulgas ning oli esimene välisriik, kes nimetas taasiseseisvunud Eestisse oma suursaadiku. Rootsi suursaadik Lars Arne Grundberg alustas Tallinnas tööd 29. augustil 1991. Praegune Rootsi suursaadik Jan Palmstierna andis oma volikirja Vabariigi Presidendile üle 02.09.2008. Eesti suursaadikuks Rootsis on alates 7. aprillist 2011 Jaak Jõerüüt.

Eestil on Rootsis viis aukonsulit: Veljo Pärli Visbys, Lars Johan Söderström Malmös, Lars Werner Karlskronas, Harriet Lagebo Eskilstunas ning Lars-Eric Boreström Göteborgis. Rootsil on Eestis kaks aukonsulit: Ahti Puur Narvas ning Madis Kanarbik Tartus.

Kahepoolsed suhted

Eesti-Rootsi kahepoolsed suhted on läbi aegade olnud väga head ja tihedad nii majanduse, kaitsekoostöö kui ka kultuurikontaktide vallas - neid iseloomustab avatus, üksteisemõistmine, usalduslikkus ja heasoovlikkus.

Juba 1990. a. juulis alustas Rootsi riikliku abi andmist Eesti eri eluvaldkondadele, mis moodustas kogu Eestis saadavast abist 14,2%. Rootsi oli ka üks suuremaid Eesti toetajaid integreerumisprotsessis ELiga. 2000. aastal tõi riikide kahepoolsesse suhtlemisse lisamõõtme Balti Riikide Aasta (BRA). Initsiatiivi põhieesmärgiks oli Eesti, Läti ja Leedu avalikkuse teavitamine Euroopa Liiduga seotud küsimustest ning kolme riigi tutvustamine Euroopa Liidus. Arengukoostööprojektid Rootsiga on toimunud peamiselt SIDA (Swedish International Development Agency) programmide, Läänemeremaade Nõukogu ning erinevate ELi projektide kaudu. Senine tähelepanu on olnud fokusseeritud peamiselt nn. uute demokraatiate suunal nagu Gruusia, Ukraina, Moldova, Armeenia.

Eesti-Rootsi kaitsekoostöö on olnud hea nii nõustamise, varustuse, väljaõppe kui keskkonna alal. Eesti ja Rootsi sõlmisid 10. augustil 2010 kaitsealaste ühishangete raamlepingu, mis paneb paika koostööformaadi ja protseduurid ning ühiste töögruppide moodustamise. Iga konkreetse ühishanke korral sõlmitakse eraldi ühisprojektide kokkulepped. Lisaks paraneks ühishangete läbi ka Eesti ja Rootsi kaitsevägede koostegutsemisvõime, kuna senisest enam hakatakse kasutama sama tüüpi varustust.

Tihedam kaitsekoostöö jätkub ka Euroopa Liidu ühise kaitse- ja julgeolekupoliitika (ESDP) raames. Rootsi on juhtriik nn. Põhjala lahingugrupis (liikmed Rootsi-Soome-Eesti-Norra-Iirimaa). Rootsi on kutsunud Eestit, Soomet ja Norrat osalema ka uues, plaanitavalt 2011. aasta I pooles valmisoleku saavutavas teises Põhjala lahingugrupis, kuhu Eesti kavatseb panustada 50 kaitseväelasega.

Läänemere äärsete riikidena arendavad Eesti ja Rootsi aktiivset koostööd ka keskkonnakaitse ja pääste alal. Riikide vahel on sõlmitud üldise salastatud teabe kaitse julgeolekulepe ning koostöökokkulepe hädaolukordade ennetamise, nendeks valmisoleku tagamise ja nende likvideerimise kohta, samuti mere- ja lennuotsingute ning -pääste koostöökokkulepe (nn SAR-leping).

Visiidid

1992 aprillis külastasid Eestit Rootsi kuningas Carl Gustaf ja kuninganna Silvia. Tegemist oli esimese kuningliku visiidiga taasiseseisvunud Eestisse. 1995. a. juunis külastas Eestit ka Rootsi printsess Lilian. 2002 mais olid kuningas Carl Gustaf ja kuninganna Silvia Eestis eravisiidil.

Lepingud

Eesti Euroopa Liiduga liitumise päevast kaotas kehtivuse ELi liikmesriikide ja Eesti vahel sõlmitud Euroopa Leping ning Eesti ja ELi liikmesriikide vahelist kaubandust hakkasid reguleerima ELi siseturu reeglid.

Kahepoolselt on sõlmitud kõik olulisemad lepingud:

• Keskkonnaalase koostöö leping (30.03.92)
• Investeeringute soodustamise ja vastastikuse kaitse leping (20.05.92)
• Reisijate ja kauba rahvusvahelise maanteeveo korraldamise kokkulepe (30.07.92)
• Leping vastastikusest abistamisest tolliasjades (30.10.93)
• Ajutistele külastajatele arstiabi osutamise leping (01.11.93)
• Lennundusalane leping (30.11.93)
• Tulu- ja kapitalimaksuga topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise konventsioon (31.12.93)
• Viisanõuete kaotamise kokkulepe (01.05.97)
• Mere- ja lennuotsingute ning -pääste koostöö kokkulepe (06.03.2007)

Majandussuhted

KAUBAVAHETUS

Eesti poolt vaadatuna kuulub Rootsi jätkuvalt olulisimate kaubanduspartnerite hulka – 2010 aastal tõusis rootsi esmakordselt Eesti esimeseks kaubanduspartneriks.2011 aasta esimesel poolel oli Eesti kaubavahetuse kogumaht Rootsiga 2564,5 miljonit EUR ning kaubavahetuse saldo oli Eesti suhtes positiivne 485,1 miljoni EURO ulatuses. Ekspordi maht oli 1524,8 miljonit EUR (1. koht) ja import 1039,7 miljonit EUR (2. koht).

Edasisele majandus ja kaubandussuhete tihendamisele Rootsiga aitab kindlasti kaasa Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse Rootsi esinduse täienemine 2011 aastal ühe töötajaga.

Eesti-Rootsi kaubavahetus aastatel 2007-2011 (miljonit EUR):

Peamised ekspordiartiklid 2011. a. I poolaastal (osakaal %):

• Masinad ja mehaanilised seadmed 56,5 mln eurot - 56,4%
• Puit ja puittooted 93,4 mln eurot - 9,3%
• Metallid ja metalltooted 63,3 mln eurot – 6,3%
• Muud tööstuskaubad 50,9 mln eurot – 5,1%

Peamised impordiartiklid 2011.a. I poolaastal (osakaal %):

• Masinad ja seadmed 360,5 mln eurot - 54%
• Transpordivahendid 88,4 mln eurot – 13,2%
• Metallid ja metalltooted 59,4 mln eurot – 8,9%
• Plast- ja kummitooted 30,1 mln eurot – 4,5%
   

INVESTEERINGUD

Rootsi on jätkuvalt suurim otseinvestor Eestis. Kui majanduslanguse alguses oli valdavaks trendiks otseinvesteeringute mahu vähenemine, siis 2009. aasta teises ja 2010. aastal märgata investeeringute mõningast suurenemist..
Eesti Panga andmeil oli 2011 esimese poolaasta seisuga Rootsi otseinvesteeringute maht Eestis 4318 miljonit EUR, mis moodustas 36,9% Eestisse tehtud investeeringute kogumahust.

2011 aasta esimesele poolaastal moodustasid Eesti otseinvesteeringud Rootsi 48 miljonit EUR.
Jätkuvalt on Eesti suurimad investeerimisobjektid finants-, kommunikatsiooni- ja teenindussektoris.
Viimase aasta jooksul on järsult tõusnud Rootsi ettevõtete huvi transpordisektori vastu. Suurima Rootsi osalusega ettevõtted Eestis on jätkuvalt : AS Swedbank, AS Eesti Telekom, AS SEB Pank, AS Kunda Nordic Tsement, Arco Vara AS, AS If Eesti Kindlustus, Rimi Eesti Food AS, AS Norma, AS Põltsamaa Felix.

Kõik majandusandmed pärinevad Statistikaametist.

TURISM

Eestit külastavate välisturistide koguarvult on rootslased Soomest ja Venemaalt saabuvate turistide järel kolmandal kohal, kuid viimastel aastatel on nende hulk järk-järgult vähenenud — kui 2006. aastal peatus Eestis ligi 106 000 Rootsi turisti ja 2007. aastal 90000, siis 2008. aastal 86000 ja 2009. aastal 77 000. 2010. aastal 81196külastas Eestit rootsi päritolu turisti, mis kajastab otseselt Eesti ja Rootsis suhete tihenemist. Lisaks majandusliku läbikäimise tihenemisele on märgata statistikas ka inimestevahelise suhtlemise tõusu ja Eesti kui turismimaa atraktiivuse kasvu. 2011 aasta esimese kümne kuuga ööbis Eestis 75229 Rootsi elanikku.

Alates 1. maist 2004 ei registreeri Piirivalveamet enam EL, EMÜ ja Šveitsi kodanike piiriületusi, turismistatistika arvutuste aluseks on majutatute ja ööbimiste arv Eesti majutusettevõtetes.

Kultuurisuhted

Uue ajajärgu alguseks Eesti ja Rootsi kultuurisuhetes võib pidada Eesti Instituudi esinduse loomist Stockholmis, mille avas välisminister Toomas Hendrik Ilves 3. novembril 1999.

Tänu Rootsi abile oleme saanud rikkamaks mitmete arhitektuurilise vaatamisväärsuse võrra. Rootsi valitsuse projekti "Österled" ("Idakaar") raames renoveeriti Tallinnas Kadrioru loss, Rootsi-Mihkli kirik ja puitelamu Kalamajas Väike-Patarei tänaval.

2007 septembris oli populaarse Göteborgi raamatumessi peakülaliseks Eesti. Sellega seoses toimus ülerootsiline Eestiga seotud kultuuriürituste sari, kus lisaks kirjandusele ja keelele tutvustati eesti kultuuri laiemalt — kunsti, muusika, teatri ja filmi kaudu. Raamatumessi avas president Toomas Hendrik Ilves. Kokku külastas messi üle 100 000 külastaja ning suur osa neist astus sisse ka Eesti paviljoni. Suur osa enam kui 20st ekstra messi tarbeks valminud ning kokku ligemale 250st väljapandud Eesti kirjanike teoste tõlkest müüdi messil läbi. Väga edukaks osutus Imbi Paju raamat „Tõrjutud mälestused”, samuti Jaan Krossi „Paigallend” ning Eeva Pargi „Lõks lõpmatuses”.

Neeme Järvi oli pikka aega (1982-2004) Göteborgi Sümfooniaorkestri peadirigent.

2005.a. kevadel ilmus Eesti ja Rootsi keeleekspertide pikaaegse ja põhjaliku koostöö viljana läbi aegade mahukaim, enam kui 100 000 märksõna sisaldav kauaoodatud Rootsi-Eesti sõnaraamat.

Juunis 2006 avati Haapsalus Läänemaa Muuseumi eraldiseisva osana Eestis sündinud ja Rootsis üles kasvanud ning Astrid Lindgreni teoste illustraatorina tuntuks saanud kunstniku Ilon Wiklandi raamatuillustratsioonide galerii – Iloni Imedemaa. Tänaseks on sellest välja kasvanud Iloni Teemakeskus.

Mais 2008 toimus Stockholmi Berwaldhallenis pidulik kontsert, millega Eesti andis Rootsile üle muusikalise kingituse EV 90. aastapäeva puhul. Kontserdil esinesid ERSO Olari Eltsi dirigeerimisel, Estonian Dream Big Band ja Rootsi elektrikitarrist Mattias Torell. Kingituseks valminud uudisteos oli Toivo Tulevi ‘Future Continuous’, lisaks kõlasid kontserdil Erkki-Sven Tüüri ja Igor Stravinski teosed.

Augustis 2008 autasustas Rootsi Mart Laari Põhjatähe ordeni komandöri suurristiga panuse eest nii poliitiku kui ajaloolasena Eesti iseseisvuse ja demokraatliku arengu kindlustamisse, tiheda koostöö eest Rootsi poliitikutega esimesest peaministriajast alates ning kahe maa vaheliste heade suhete arendamise tähtsustamise eest. Põhjatähe ordeni asutas Rootsi kuningas Fredrik I 1748. aastal. Tänapäeval austatakse sellega Rootsi kuningakoja liikmeid ja välismaalasi, kellel on teeneid Rootsi riigi ees.

Rootsis pöörati 2011 aastal suurt tähelepanu Eesti Läti ja Leedu iseseisvuse taastamise 20. aastapäeva tähistamisele. 2011 kuulutati Rootsis Balti aastaks, mis kulmineerus augustis erinevate suurejooneliste mälestusüritustega, millel osalesid paljud Eesti riigitegelased nagu Riigikogu esimees Ene Ergma, peaminister Andrus Ansip, kaitseminister Mart Laar, kultuuriminister Rein Lang ning ekspresident Arnold Rüütel jt.

Eestlased Rootsis

Erinevalt rannarootslastest, kes elasid Eesti saartel ja läänerannikul mitmeid sajandeid, ei ole Rootsis eksisteerinud ajaloolis-traditsioonilist Eesti vähemust. Sellele vaatamata on läbi varasemate aastasadade eestlasi Rootsist läbi sõitnud, seda maad külastamas käinud või ka Rootsi elama asunud.
20. sajand muutis seda pilti märgatavalt. Kui enne II MS elas Rootsis mõnisada eestlast, siis 1943-1944 sõja eest põgenenud eestlasi oli II maailmasõja-järgselt Rootsis ligikaudu 20-30 000, uue põlvkonna pealekasvuga 1950-1960 aastatel kasvas see arv veelgi. Eestist Rootsi põgenesid kõik 7000 rannarootslast.
Sügisel 2004 meenutati ja tähistati mitmete üritustega 60 aasta möödumist Eesti paadipõgenike saabumisest Rootsi randa. Muuhulgas avati Dalarö rannas Haninge kommuunis paadipõgenikele pühendatud mälestusmärk "Teeleminek ja kojutulek", Tallinnas okupatsioonide muuseumis eksponeeriti suurpõgenemisele pühendatud näitust, mille avas Rootsi koordinatsiooniminister (praegune rahandusminister) Pär Nuder, kes on ühtlasi Eesti paadipõgeniku järeltulija.

Viimastel aastatel on seoses järeltulijate puudumise, haudade unarusse jäämise jms põhjustel aktuaalseks muutunud Rootsis manalateele läinud tuntud eestlaste kodumaale ümbermatmine. 2008. aasta suve lõpus maeti Läänemaale Kirblasse Jüri Uluotsa põrm, samuti 2008. aastal toodi Eestisse ja maeti Viljandis endise haridusministri Jaan Lattiku ja tema abikaasa põrmud. Augustis 2006 toodi Eestisse ja maeti piduliku tseremoonia käigus Tallinna Metsakalmistule endise riigivanema August Rei ja tema abikaasa Therese Rei põrmud. Varem, 2002 augustis, maeti Rootsist Metsakalmistule ümber teeneka diplomaadi ja eksiilvalitsuse ühe peaministri Aleksander Warma ning tema abikaasa põrmud.
Praegusel hetkel elab Rootsis kokku umbes 10 000 eestlast, enamik neist on koondunud suurematesse linnadesse või nende ümbruskonda - 4 000 Stockholmis, 2 000 Göteborgis.

Sõjajärgsest ajast alates on Eesti kogukond Rootsi ühiskonda sulandumise kõrval aktiivselt tegutsenud mitmete ühingute, seltside, liitude kaudu eestluse alahoidmise ja Eesti tutvustamisega (Rootsi Eestlaste Liit, Eesti Kultuurikoondis, 2006 likvideeritud Eesti Komitee jpt.). Kõrgajal on Rootsis kokku tegutsenud ligikaudu 400-500 eestlaste organisatsiooni, praegusel hetkel tegutseb neid saja ringis. Tänaseni ilmub mitu eestikeelset ajakirjanduslikku väljaannet, nende hulgas ajaleht Eesti Päevaleht ja ajakiri Rahvuslik Kontakt. Stockholmis tegutsevad Eesti lasteaed ja ca 180 õpilasega Eesti kool (1.-9. klass), Göteborgis on kavatsus lasteaia kõrvale taasavada ka Eesti kool. Mitmel pool tegutsevad Eesti Majad, mis on olulisemaid kohti eestluse alahoidmisel ja edasiviimisel Rootsis.