Eesti ja Rootsi

07.06.2010

Rootsi Kuningriik taastunnustas Eestit 27. augustil 1991 ning oli esimene välisriik, mis nimetas taasiseseisvunud Eestisse oma suursaadiku. Rootsi suursaadik Lars Arne Grundberg alustas Tallinnas tööd 29. augustil 1991.

Praegune Rootsi suursaadik Eestis Jan Palmstierna andis oma volikirja üle 02.09.2008. Alates 1.veebruarist 2007 on Eesti suursaadik Rootsis Alar Streimann.

Eestil on Rootsis ka kuus aukonsulit:

1. Veljo Pärli Visbys
2. Lars Johan Söderström Malmös
3. Lars Werner Karlskronas
4. Harriet Lagebo Eskilstunas
5. Lars-Eric Boreström Göteborgis.
6. Lars-Åke Johan Brännström Karlstadis

Rootsil on Eestis kaks aukonsulit – Ahti Puur Narvas ning Madis Kanarbik Tartus.

Kahepoolsed suhted

Eesti-Rootsi kahepoolsed suhted on läbi aegade olnud väga head ja tihedad nii majanduse, kaitsekoostöö kui ka kultuurikontaktide vallas - neid iseloomustab avatus, üksteisemõistmine, usalduslikkus ja heasoovlikkus. Läänemere äärsete riikidena arendavad Eesti ja Rootsi aktiivset koostööd ka keskkonnakaitse alal.

Juba 1990. a. juulis alustas Rootsi riikliku abi andmist Eesti eri eluvaldkondadele, mis moodustas kogu Eestis saadavast abist 14,2%. 2000. aastal tõi riikide kahepoolsesse suhtlemisse lisamõõtme Balti Riikide Aasta (BRA). Initsiatiivi põhieesmärgiks oli Eesti, Läti ja Leedu avalikkuse teavitamine Euroopa Liiduga seotud küsimustest ning kolme riigi tutvustamine Euroopa Liidus. Rootsi oli ka üks suuremaid Eesti toetajaid integreerumisprotsessis ELiga.

Oluline on ka kahe riigi vaheline kaitsekoostöö. 1998. aastal kirjutati alla relvaostulepingule, koostööd tehakse nõustamise, varustuse, väljaõppe ja keskkonna alal. Rootsi kaitseminister Björn von Sydowi visiidi käigus oktoobris 2001 anti Eestile üle jalaväepataljoni varustus ning Tartus avati Balti Kaitsekolledži uus õpperuum, mis nimetati Björn von Sydowi saaliks.

Ka peale Eesti liitumist NATOga jätkas Rootsi Eestile militaarabi andmist. Tihedam koostöö toimub aga eelkõige Euroopa Liidu ühise kaitse- ja julgeolekupoliitika (ESDP) raames. 2008. aasta I poolel osales Eesti Rootsi juhitud Põhjala Lahingugrupis.

Olulisemad visiidid

1992 aprillis külastasid Eestit Rootsi kuningas Carl Gustaf ja kuninganna Silvia. Tegemist oli esimese kuningliku visiidiga taasiseseisvunud Eestisse. 1995. a. juunis külastas Eestit ka Rootsi printsess Lilian. 2002 mais olid kuningas Carl Gustaf ja kuninganna Silvia Eestis eravisiidil.

Lisaks kahepoolsetele visiitidele kohtuvad Eesti ja Rootsi valitsuskabinettide liikmed sageli ka erinevatel rahvusvahelistel ja regionaalsetel foorumitel, eriti tihe on suhtlemine EL ja NB8 (Põhja- ja Baltimaade) raames. Koostöö ja infovahetus mõlema riigi erinevate riigiasutuste spetsialistide tasemel on kujunenud regulaarseks ja töiseks.

Majandussuhted

MAJANDUSKOOSTÖÖ

Alates Eesti taasiseseisvumisest 1991. aastal on Rootsi ilmutanud majanduskoostöö vastu Eestiga järjest suurenevat huvi ning osutanud ka märkimisväärset majandusabi. Koostööd on tehtud ja tehakse nii kahepoolsel kui ka multilateraalsel tasandil, nt. SIDA (Swedish International Development Authority) programmides, Läänemeremaade Nõukogus ja erinevate ELi projektide kaudu.

Majanduskoostöös on oluline roll regioonide ja kohalike omavalitsuste vahelistel otsekontaktidel, mis on kasvanud väga laiaulatuslikuks (koostööprojekte on enam kui sajal Eesti ja Rootsi kohalikul omavalitsusel).

Eesti majandushuvide aktiivsemaks edendamiseks ja kaitsmiseks Rootsi Kuningriigis avati 2002. a. märtsis Stockholmis Eesti Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) esindus. 2008 mais avas peaminister Ansip Stockholmis Rootsi-Eesti kaubanduskoja.

TURISM1

Eestit külastavate välisturistide suhtarvult on rootslased Soomest ja Saksamaalt saabuvate turistide järel kolmandal kohal, kuid viimastel aastatel on nende hulk vähenenud. 2005. aastal ületati saja tuhande majutatud külastaja piir (108 117 Rootsi turisti ), 2006. aastal peatus Eestis ligi 106 000 Rootsi turisti, 2007. aastal 90 221 Rootsi turisti, 2008. aastal 86 308 Rootsi turisti.

KAUBAVAHETUS

*1. mai 2004 eelsed ja 1. mai 2004 järgsed andmed ei ole võrreldavad ühtsetel alustel. Peale ELga ühinemist arvestatakse importi saatjariigi järgi, varem tehti seda päritoluriigi järgi.

Eesti poolt vaadatuna kuulub Rootsi jätkuvalt olulisimate kaubanduspartnerite hulka — 2008. aastal oli meie kaubavahetuse käive Rootsiga jätkuvalt Soome järel teisel kohal. Rootsi osakaal Eesti väliskaubanduses on pikka aega kestnud kasvamise järel jäänud stabiilseks — 2007. aastal oli Rootsi osa kaubavahetuskäibes 11,4%, 2008 11,7%, 2009 I kvartal 11,4%.

Aastail 1995–2008 suurenes Eesti eksport Rootsi 2,29 miljardilt kroonilt 18,3 miljardi kroonini ning import Rootsist samal ajal 2,46 miljardilt 17 miljardi kroonini.
2008 suurenes Eesti eksport Rootsi 10%, import Rootsist vähenes samal ajal 10,5%.

2009 I kvartalis eksportis Eesti kaupu Rootsi 3,47 mld EEK väärtuses (25,1% vähem kui 2008 I kv), impordi maht oli samal ajal 2,37 mld EEK (50,8% vähem kui 2008 I kv). 2009 I kvartali Eesti-Rootsi kaubanduse bilanss oli Eesti jaoks positiivne 1,1 mld krooniga. Eksport Rootsi oli 14,8% kogu Eesti ekspordimahust, import Rootsist 8,6% koguimpordist.

Eesti-Rootsi kaubavahetus aastatel 2000-2008 (miljardit krooni):

Eesti suuremad ekspordiartiklid 2008. a. (% koguekspordist):

• masinad ja seadmed -43,4%
• puit ja puidutooted - 11,8%
• metallid ja metallitooted - 8,0%
• muud tööstuskaubad - 6,4%
• tekstiil ja tekstiilitooted - 6,0%
• transpordivahendid - 6,0%

Eesti suuremad impordiartiklid 2008. a. (% koguimpordist):

• masinad ja seadmed - 32,2%
• transpordivahendid - 22,8%
• metallid ja metallitooted - 12,4%

Ekspordi- ja impordistruktuur on püsinud aastate vältel suhteliselt stabiilsena.

Kõik majandusandmed pärinevad Statistikaametist

Rootsi jaoks oli Eesti 2008. aastal Rootsi ekspordipartnerite hulgas käibe poolest 25. kohal 8,87 mld rootsi krooniga e 0,7%-ga koguekspordist. Eesti osatähtsus Rootsi koguimpordist oli 2008. aastal 0,7% (7,9 mld rootsi krooni), millega Eesti hoidis Rootsi impordipartnerite seas 23. kohta.
Allikas: Rootsi Statistika Keskbüroo

INVESTEERINGUD

2008. aasta lõpu seisuga oli Eesti Panga andmetel Eestisse tehtud kokku ca 182,3 miljardi krooni ulatuses välismaiseid otseinvesteeringuid. Rootsi on Eesti suurim välisinvestor, kelle investeeringute maht 31.12.2008 seisuga ulatus 72,79 mld kroonini (39,9% investeeringute kogumahust, 4,4% rohkem kui 31.12.2007 seisuga). Suurem osa investeeringutest on paigutatud Eesti pangandus- ja kinnisvarasektorisse.

Seisuga veebruar 2009 on suuremad Rootsi osalusega ettevõtted Eestis: AS Hansapank, AS Eesti Telekom, AS SEB Pank, AS Kunda Nordic Tsement, Arco Vara AS, AS If Eesti Kindlustus, Rimi Eesti Food AS, AS Norma, AS Põltsamaa Felix.

Rootsi on Eesti otseinvesteeringute sihtmaana tagasihoidlikul 14. kohal, investeeringute kogumaht 31.12.2008 seisuga 493,5 mln EEK (0,7% Eesti otseinvesteeringute kogumahust), mis on 3,4 korda rohkem kui seisuga 31.12.2007.

LEPINGULINE BAAS

Eesti Euroopa Liiduga liitumise päevast kaotas kehtivuse ELi liikmesriikide ja Eesti vahel sõlmitud Euroopa Leping ning Eesti ja ELi liikmesriikide vahelist kaubandust hakkasid reguleerima ELi siseturu reeglid.

Kahepoolselt on sõlmitud kõik olulisemad lepingud:

• Keskkonnaalase koostöö leping (30.03.92)
• Investeeringute soodustamise ja vastastikuse kaitse leping (20.05.92)
• Reisijate ja kauba rahvusvahelise maanteeveo korraldamise kokkulepe (30.07.92)
• Leping vastastikusest abistamisest tolliasjades (30.10.93)
• Ajutistele külastajatele arstiabi osutamise leping (01.11.93)
• Lennundusalane leping (30.11.93)
• Tulu- ja kapitalimaksuga topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise konventsioon (31.12.93)
• Viisanõuete kaotamise kokkulepe (01.05.97)
• Mere- ja lennuotsingute ning -pääste koostöö kokkulepe (06.03.2007)

Kultuurisuhted

Uue ajajärgu alguseks Eesti ja Rootsi kultuurisuhetes võib pidada Eesti Instituudi esinduse loomist Stockholmis, mille avas välisminister Toomas Hendrik Ilves 3. novembril 1999.

Tänu Rootsi abile oleme saanud rikkamaks mitmete arhitektuurilise vaatamisväärsuse võrra. Rootsi valitsuse projekti "Österled" ("Idakaar") raames renoveeriti Tallinnas Kadrioru loss, Rootsi-Mihkli kirik ja puitelamu Kalamajas Väike-Patarei tänaval.

2007 septembris oli populaarse Göteborgi raamatumessi peakülaliseks Eesti. Sellega seoses toimus ülerootsiline Eestiga seotud kultuuriürituste sari, kus lisaks kirjandusele ja keelele tutvustati eesti kultuuri laiemalt — kunsti, muusika, teatri ja filmi kaudu. Raamatumessi avas president Toomas Hendrik Ilves. Kokku külastas messi üle 100 000 külastaja ning suur osa neist astus sisse ka Eesti paviljoni. Suur osa enam kui 20st ekstra messi tarbeks valminud ning kokku ligemale 250st väljapandud Eesti kirjanike teoste tõlkest müüdi messil läbi. Väga edukaks osutus Imbi Paju raamat „Tõrjutud mälestused”, samuti Jaan Krossi „Paigallend” ning Eeva Pargi „Lõks lõpmatuses”.

Neeme Järvi oli pikka aega (1982-2004) Göteborgi Sümfooniaorkestri peadirigent.

2005.a. kevadel ilmus Eesti ja Rootsi keeleekspertide pikaaegse ja põhjaliku koostöö viljana läbi aegade mahukaim, enam kui 100 000 märksõna sisaldav kauaoodatud Rootsi-Eesti sõnaraamat.

Juunis 2006 avati Haapsalus Läänemaa Muuseumi eraldiseisva osana Eestis sündinud ja Rootsis üles kasvanud ning Astrid Lindgreni teoste illustraatorina tuntuks saanud kunstniku Ilon Wiklandi raamatuillustratsioonide galerii – Iloni Imedemaa. Tänaseks on sellest välja kasvanud Iloni Teemakeskus, mis avatakse 1. juulil 2009.

Mais 2008 toimus Stockholmi Berwaldhallenis pidulik kontsert, millega Eesti andis Rootsile üle muusikalise kingituse EV 90. aastapäeva puhul. Kontserdil esinesid ERSO Olari Eltsi dirigeerimisel, Estonian Dream Big Band ja Rootsi elektrikitarrist Mattias Torell. Kingituseks valminud uudisteos oli Toivo Tulevi ‘Future Continuous’, lisaks kõlasid kontserdil Erkki-Sven Tüüri ja Igor Stravinski teosed.

Augustis 2008 autasustas Rootsi Mart Laari Põhjatähe ordeni komandöri suurristiga panuse eest nii poliitiku kui ajaloolasena Eesti iseseisvuse ja demokraatliku arengu kindlustamisse, tiheda koostöö eest Rootsi poliitikutega esimesest peaministriajast alates ning kahe maa vaheliste heade suhete arendamise tähtsustamise eest. Põhjatähe ordeni asutas Rootsi kuningas Fredrik I 1748. aastal. Tänapäeval austatakse sellega Rootsi kuningakoja liikmeid ja välismaalasi, kellel on teeneid Rootsi riigi ees.

Eestlased Rootsis

Erinevalt rannarootslastest, kes elasid Eesti saartel ja läänerannikul mitmeid sajandeid, ei ole Rootsis eksisteerinud ajaloolis-traditsioonilist Eesti vähemust. Sellele vaatamata on läbi varasemate aastasadade eestlasi Rootsist läbi sõitnud, seda maad külastamas käinud või ka Rootsi elama asunud.

20. sajand muutis seda pilti märgatavalt. Kui enne II MS elas Rootsis mõnisada eestlast, siis 1943-1944 sõja eest põgenenud eestlasi oli II maailmasõja-järgselt Rootsis ligikaudu 20-30 000, uue põlvkonna pealekasvuga 1950-1960 aastatel kasvas see arv veelgi. Eestist Rootsi põgenesid kõik 7000 rannarootslast.

Sügisel 2004 meenutati ja tähistati mitmete üritustega 60 aasta möödumist Eesti paadipõgenike saabumisest Rootsi randa. Muuhulgas avati Dalarö rannas Haninge kommuunis paadipõgenikele pühendatud mälestusmärk "Teeleminek ja kojutulek", Tallinnas okupatsioonide muuseumis eksponeeriti suurpõgenemisele pühendatud näitust, mille avas Rootsi koordinatsiooniminister (praegune rahandusminister) Pär Nuder, kes on ühtlasi Eesti paadipõgeniku järeltulija.

Viimastel aastatel on seoses järeltulijate puudumise, haudade unarusse jäämise jms põhjustel aktuaalseks muutunud Rootsis manalateele läinud tuntud eestlaste kodumaale ümbermatmine. 2008. aasta suve lõpus maeti Läänemaale Kirblasse Jüri Uluotsa põrm, samuti 2008. aastal toodi Eestisse ja maeti Viljandis endise haridusministri Jaan Lattiku ja tema abikaasa põrmud. Augustis 2006 toodi Eestisse ja maeti piduliku tseremoonia käigus Tallinna Metsakalmistule endise riigivanema August Rei ja tema abikaasa Therese Rei põrmud. Varem, 2002 augustis, maeti Rootsist Metsakalmistule ümber teeneka diplomaadi ja eksiilvalitsuse ühe peaministri Aleksander Warma ning tema abikaasa põrmud.

Praegusel hetkel elab Rootsis kokku umbes 10 000 eestlast, enamik neist on koondunud suurematesse linnadesse või nende ümbruskonda - 4 000 Stockholmis, 2 000 Göteborgis.

Sõjajärgsest ajast alates on Eesti kogukond Rootsi ühiskonda sulandumise kõrval aktiivselt tegutsenud mitmete ühingute, seltside, liitude kaudu eestluse alahoidmise ja Eesti tutvustamisega (Rootsi Eestlaste Liit, Eesti Kultuurikoondis, 2006 likvideeritud Eesti Komitee jpt.). Kõrgajal on Rootsis kokku tegutsenud ligikaudu 400-500 eestlaste organisatsiooni, praegusel hetkel tegutseb neid saja ringis. Tänaseni ilmub mitu eestikeelset ajakirjanduslikku väljaannet, nende hulgas ajaleht Eesti Päevaleht ja ajakiri Rahvuslik Kontakt. Stockholmis tegutsevad Eesti lasteaed ja ca 180 õpilasega Eesti kool (1.-9. klass), Göteborgis on kavatsus lasteaia kõrvale taasavada ka Eesti kool. Mitmel pool tegutsevad Eesti Majad, mis on olulisemaid kohti eestluse alahoidmisel ja edasiviimisel Rootsis.

Alates 1. maist 2004 ei registreeri Piirivalveamet enam EL, EMÜ ja Shveitsi kodanike piiriületusi, turismistatistika arvutuste aluseks on majutatute ja ööbimiste arv Eesti majutusettevõtetes.