Vabaduse värav

Sügisel 1994 möödus 50 aastat üle kolmekümne tuhande eestlase põgenemisest ja eestirootslaste evakueerimisest üle Läänemere Rootsi. Aasta jooksul toimus mitmeid üritusi, mille käigus rootsieestlased ja eestirootsased tutvustasid Rootsi avalikkusele oma ajalugu, tegevust, kultuuri, eluolu. Aasta tähtsündmusena otsustati jäädvustada üle mere tulek mälestussamba - Vabaduse värava - näol, mis oleks ühtlasi kingituseks ja tänuks Rootsi rahvale ning püsivaks meeneks järeltulevatele põlvedele.

Vabaduse värava loomiseks korraldati skuptorite konkurss, mille võitis Eesti kujur Matti Varik. Mälestussamba püstitamiseks algatatud annetuse käigus koguti 3600 ükikisikult ja paljudelt organisatsioonidelt kokku 640 000 krooni.

Monumentaalne 8 meetri kõrgune hallist graniidist kitsa piluga mäestussammas - Vabaduse värav - õnnistati sisse ning anti pidulikult üle Rootsi rahvale 7. oktoobril 1994. aastal. Stockholmis, Lõuna Djurgårdenis asuval Manilla Holme neemel toimunud mälestussamba avamistseremoonial ütles Tema Majesteet Rootsi kuningas Carl XVI Gustaf oma kõnes järgmist: meenutagu Vabaduse värav Eesti rahva julget võitlust demokraatia ja õigluse eest ning olgu see monument tunnistuseks meie kahe rahva lähedusest.

Värava kahele küljele on graveeritud eesti ja rootsi keeltes tekst:

Vabaduse värav
Eestlaste ja eestirootslaste tänu Rootsi rahvale Anno 1994
Tulime väikestes paatides üle mere pakku terrori ja diktatuuri eest. Meid jõudis kohale kolmkümmend tuhat meest, naist ja last - töölisi, kalureid, talupoegi, haritlasi… Meid koheldi hästi, me saime tööd, rajasime kindlustundes kodud ja perekonnad. Me ei unustanud kunagi maad, kust olime sunnitud lahkuma ja me töötasime ta vabaduse heaks.

Olgu Vabaduse Värav tunnistajaks rootslaste inimlikkusele ja sallivusele nende suhtes, kes otsisid varjupaika kurjal ajal ja meenutagu ta üht rahvakildu, kes siin leidis endale uue kodu.

Eestlased ja eestirootslased Rootsis
1944-1994

Fotod: Kalle Onno ja Ilmar Vaher