Lühidalt Rootsist

04.07.2008

Haldusstruktuur: 21 lääni, 289 kohalikku omavalitsust

Õigussüsteem: Baseerub 1975. aastal vastuvõetud konstitutsioonil.

Seadusandlik kogu: Ühekojaline Riksdag (parlament), milles on 349 liiget. Riksdag on Rootsis ainus seadusandlik võim, kusjuures üleriigilistel rahvahääletustel saadud tulemused omavad kõigest nõuandvat iseloomu. Parlamendisaadikud valitakse otsestel valimistel nelja-aastaseks perioodiks proportsionaalsuse põhimõttel. Parlamenti pääsemiseks on parteil vaja koguda vähemalt 4% koguhäältest.

Tõsisema huvi korral Rootsi parlamendi struktuuri, prioriteetide ning tegevussuundade osas võib informatsiooni saada Riksdagi koduleheküljelt.

Rahvusliku parlamendi valimised: Viimased toimusid 15. septembril 2002, järgmised 2006. a. septembris.

Riigipea: Kuningas Carl XVI Gustaf, kelle osa riigivalitsemises piirdub esindusfunktsiooni täitmisega.

Valitsemine: Täidesaatvat keskvõimu juhib peaminister. Rootsi praegusese poliitikutest ja amenikest koosnevasse sotsiaaldemokraatliku valitsuskabinetti kuulub 22 ministrit - ministeeriumi juhti või portfellita ministrit (meeste-naiste osakaal: 11-11).

Keskvalitsus hõlmab 10 ministeeriumi, mille ülesandeks on seaduste ja määruste väljatöötamine ning ligi 250 ametkonda, mille ülesandeks on seaduste rakendamine ja järelevalve teostamine.

Kuigi riiklikud ametid asuvad vastavate ministeeriumide haldusalas, on nad suhteliselt iseseisvad ning ministrite suvast sõltumatud. Ministrite sekkumised ametite töösse või neile surve avaldamine on praktiliselt välistatud, kuna selle ilmsikstulek ja piisav tõestamine kutsub reeglina esile ministri sunnitud ja viivitamatu tagasiastumise. Nimetatud reeglite järgimist jälgib väga tähelepanelikult Rootsi parlamendi konstitutsioonikomisjon.

Rootsi keskvalitsuse ja kohaliku omavalitsuse tööjaotus sarnaneb nimetatud jaotusega Eestis: keskvalitsust esindab regionaalsel tasandil maavanem (landshövding); valitav maavolikogu (landsting) ja maavalitsus (länsstyrelse) koordineerivad peamiselt riiklikke teenuseid nagu arstiabi, politsei jms. Ülejäänud haldus- ja sotsiaalküsimused kuuluvad valitava kommuuni- ehk vallavolikogu kompetentsi.

Rootsi põhiseaduse tähtis säte on kõigi valitsusdokumentide avalikkus. Igal Rootsi kodanikul on õigus tutvuda valitsuse kirjavahetuse jm. dokumentidega, kui need ei ole eraldi salastatud. Kuna salastada on lubatud dokumente ainult erandkorras ja väga piiratud põhjustel, siis võib öelda, et avalikkusele on kättesaadav praktiliselt kogu riigivalitsemist puudutav dokumentatsioon, välja arvatud isikuregistri andmed ning mõningad statistilised, välisministeeriumi ja julgeolekupolitsei materjalid.

Peaminister: Fredrik Reinfeldt

Poliitiline kliima: Rootsi poliitilist kliimat kujundavad juba 1932. aastast alates domineerivad sotsiaaldemokraatlikud valitsused lühemate mittesotsialistlike koalitsioonivalitsuste intervallidega. Selline areng on mõneti tingitud Rootsi kiirest tehnoloogilisest ja tööstuslikust arengust 20. sajandi algul, mille tulemusel tugevnes ametiühingu- ja töölisliikumine.

Teisalt on Rootsi läbi sajandite olnud suhteliselt liberaalse keskvõimu ja indiviidi osa rõhutava mõtteviisiga ühiskond, millele lisandub tugevalt juurdunud traditsioon rahva osalusest riigile oluliste küsimuste arutamisel.

Rootsi poliitikamaastikul olulist rolli mängivaid poliitilisi parteisid liigendatakse laias laastus sotsialistlikeks ja mittesotsialistlikeks. Praeguse sotsiaaldemokraatliku valitsuse (144 kohta parlamendis) poliitikat mitteametliku koostöölepingu alusel toetavad vasakpartei (30 kohta) ja rohelised (17 kohta) moodustavadki nimetatud sotsialistliku poole ning opositsiooniparteid eesotsas moderaatide (55), kristlike demokraatide (33), liberaalse rahvapartei (48) ja keskparteiga (22) teise ehk mittesotsialistliku poole. Kuna valitsuse ja selle partnerparteide vaheline koostöö on tõesti mitteametlik ning nende poliitilised eelistused pisut erinevad, siis iseloomustab Rootsi päevapoliitikat debattide ja kompromisside rohkus, kust ei puudu ka üllatused.

Peamiste poliitiliste parteide olulisimad poliitilised prioriteedid on seejuures järgmised:

sotsiaaldemokraadid - sotsiaalse turumajanduse pooldajad, kuna partei on tugevalt seotud ametiühingutega, on esmaseks prioriteediks püstitatud võitlus tööpuudusega. Kujutab endast tugeva avaliku sektori eestkõnelejat;

vasakpartei - ideoloogia baseerub sotsialistlikule/kommunistlikule ideoloogiale, mistõttu partei toetab juba traditsiooniliselt sotsiaaldemokraate. Tegemist kõige populistlikuma parteiga riigis, kes on tugevalt EL-i vastane;

rohelised - näevad kogu ühiskonda ökoloogilisest vaatenurgast lähtudes, s.t. majandus peab olema allutatud keskkonnale. Tugevalt EL-i vastased;

moderaadid - peamised isikuvabaduste eest võitlejad, kelle tulevikunägemused seonduvad väikese avaliku sektori, madalate maksude, ettevõtluse stimuleerimise ja tugeva riigikaitsega;

kristlikud demokraadid - perekondlike väärtuste keskne, liberaalset immigratsioonipoliitikat ja välisabi suurendamist toetav partei, kelle prioriteediks on võitlus kõikide ühiskondlike pahedega;

liberaalne rahvapartei - sotsiaalse turumajanduse ja detsentraliseerimise pooldajad. Prioriteetideks keskkond, liberaalne immigratsioonipoliitika ja välisabi suurendamine; keskpartei - üha enam marginaliseeruva mõjuga agraarsektori ja maapiirkondade esindaja, kelle üheks olulisemaks prioriteediks on nimetatu kõrval ka keskkonnakaitse.

Majandus- ja sotsiaalkliima: Paarkümmend aastat tagasi oli Rootsi maailma parim heaoluühiskonna näide, mida iseloomustasid demokraatlik riigivalitsemine, homogeenne elanikkond, helde sotsiaalhooldussüsteem, rahvusliku rikkuse ümberjaotamine kõikide ühiskonnagruppide vahel ja mis peamine, äärmiselt kõrge elustandard.

Veel kümmekond aastat tagasi seisis Rootsi Šveitsi järel GDP per capita suhtarvu järgi maailmas teisel kohal, siis aga pöördus majanduslikku allakäiku, mida iseloomustasid pangakriis, kõrge inflatsioon, suur eelarvedefitsiit ja kasvav tööpuudus.

Samas, tingituna range fiskaal- ja monetaarpoliitika kasutuselevõtust kriisijärgsel perioodil, näivad riigi makromajanduslikud indikaatorid 21. sajandi hakul üsna headena, kui mõnevõrra suur tööpuudus välja arvata, mistõttu võib vaid imestada miks ligi 62% noori ja hea hariduse saanud rootslasi kaaluvad elama asumist välismaal.

Rootsi on kahtlemata olnud väga atraktiivne välisinvestoritele, pakkudes omalt poolt kvaliteetset, hästi organiseerunud ja Euroopa keskmisest madalamat palka saavat tööjõudu ning väljapaistvaid juhtimisoskusi. Riigi atraktiivsusest annab märku ka tõsisasi, et väliskapitali kontrolli all olevate firmade hulk on viimase kümne aastaga tõusnud ligi poole võrra. Paljud vastavaid uuringuid teostavad väljaanded on asetanud Rootsi kolme väljapaistvama riigi hulka maailmas, mis pakuvad parimat kliimat innovatsiooniks (4% SKP'st läheb Rootsis R&D-sse). Seega võib vaid imestada, et inseneride väljavool riigist on viimaste aastate jooksul kasvanud kordades.

Rootsi peamisi probleeme, kui tsiteerida rahvusvahelisi rahandus- ja majandusorganisatsioone (IMF ja OECD), nähakse eelkõige tööjõuturul, mille paindumatus on saanud majanduskasvu pidurdavaks faktoriks; kõrgetes maksudes ja riigi üleliia suures osaluses majanduses.

Tööturu probleemidest annab märku ka kriisiaastatel toimunud tööpuuduse märkimisväärne kasv, millega samas ei kaasnenud palkade kasvu pidurdumist. Kuna alates 1991. aastast on palkade kasv Rootsis ületanud vastavat kasvu väliskonkurentide hulgas, on mõningad vaatlejad näinud vajadust tööturu fundamentaalseks reformiks, mis hõlmaks palkade diferentseerimist sektorite siseselt (praegu toimib nn ühiste palgaläbirääkimiste skeem) vähendamaks kulusid vähekvalifitseeritud tööjõu osas, töötu abiraha vähendamist, selle võimaldamise perioodi lühendamist ning tööhõivealase seadusandluse liberaliseerimist. Rootsi valitsus, kes on iseenesest äri- ja ettevõtlussõbralik, on tekkinud probleeme osaliselt tunnistanud ning ühtteist ka ette võtnud. Samas jääb olulisemate otsuste tegemine ikka veel ähmasesse tulevikku.

Tõsisema huvi korral Rootsi Valitsuse ja selle ministeeriumide prioriteetide, struktuuri ning tegevussuundade osas võib klikkida siia.