Geograafia ja rahvastik
07.11.2003
Rootsi pindala on 449 964 km², mistõttu on tegemist Euroopas suuruselt neljanda riigiga. Umbes pool Rootsi pindalast on kaetud metsaga, haritavat maad on üksnes kümnendik. Rootsis on pea 100 000 järve ja tuhandeid rannalähedasi väikesaari. Põhja-lõuna suunas väljavenitatud asend (1600 km) muudab kliima vaheldusrikkaks: jaanuaris -16° kuni 0°, juulis +12° kuni +18°, kõige põhjapoolsemat Norrlandi lääni läbib ka polaarjoon. Aasta keskmine temperatuur Stockholmis on 6,6° C ja sademete hulk keskmiselt 600 - 700 mm aastas. Rootsi geograafiline asetus on järgmine: 11° - 24° idapikkust, 55° - 69° põhjalaiust.
Rootsi rahvaarv on 8,966 mln. (31.08.2003. a. seisuga), kellest ligi 1 mln. on sündinud välismaal. Rahvastiku keskmiseks tiheduseks on 19,6 inimest km² kohta (Norrbottenis 3 in/km2 võrrelduna Stockholmis 253 in/km2). Umbes 85% elanikkonnast riigi lõunaosas. Elanikkonna suurim kontsentratsioon jääb pealinna Stockholmi (760 000, nn Suur-Stockholm 1 800 000 elanikku) ja sadamalinnadesse Göteborgi (470 000 elanikku) ning Malmösse (262 000 elanikku). 1990-ndate alguses järsult suurenenud rahvastiku loomuliku juurdekasvu trend muutus 1999. aastal negatiivseks (-0,07%), kuid 2003. aasta juuliks on iive jällegi mõõdukalt positiivne (2002. a. juuli seisuga 2055 sündi enam kui surma ning 2003. a. juuli seisuga 4743 enam). Samuti on positiivne migratsioon taganud rahvastiku pidevat juurdekasvu, 2002. aasta juuli seisuga lisandus 36 439 inimest võrrelduna 2003. aasta sama perioodi 35 917 –ga.
2001. aasta lõpus elas Rootsis 476 000 võõrriikide kodanikku, kellest suurema osa moodustasid soomlased (100 000). Etniliste gruppidena on määratletavad veel iraaklased (36 000), norralased (33 000), taanlased (26 000), jugoslaavlased (21 000), bosnialased (20 000), sakslased (17 000) ja poolakad (15 000). Iga 20. inimene Rootsis on välismaalane ning iga 10. on sündinud väljaspool Rootsit. 82% elanikkonnast kuulub luterlikku riigikirikusse. Immigrantide näol on tekkinud ka teisi kogukondi, kellest selgemalt on määratletavad rooma- ja kreekakatoliku kirik ning moslemid.
Riigikeeleks on germaani keelerühma kuuluv rootsi keel, mis on arusaadav ka norralastele ja taanlastele, olles ühtlasi üsna sarnane saksa ja inglise keelega. Ärikeelena on praktiliselt kõikjal võimalik kasutada inglise keelt. Vastavalt suurematele rahvusrühmadele on väga piiratult kasutatavad ka Põhjamaade, araabia ja pärsia keeled ning Balkanimaade keeled.
Keskmine kuupalk kuus kõigub sõltuvalt majandusvaldkonnast 16 000 ja 22 000 SEKi vahel. Üle 25% täiskasvanutest omavad kõrgharidust.
Seaduse järgi on töönädala pikkuseks 40 h nädalas ning aastas saab töötaja viis nädalat täispalgaga puhkust (paljudel juhtudel ka rohkem). Keskmine palk täiskohaga tööstustöölisel on 240 000 SEKi aastas. Umbes 30-35% nominaalsissetulekust läheb maksudeks, seetõttu viib tööline koju ligi 160 000 SEK-i aastas.
 
|
