Rootsi majanduse põhinäitajad

01.11.2005

Rahvusvaluuta: Rootsis käibivaks rahaühikuks on ujuva vahetuskursiga Rootsi kroon (SEK), mis on võrdne 100 ööriga. Rootsi Riksbank on maailma vanim rähatähti emiteeriv pank (Stockholm Banco 1668.a., uus nimi Riksbank 1866.a.), samuti vanim keskpank (1897.a.).
Rootsi ei ole liitunud Euroopa Rahaliiduga (EMU). Valitsevate sotsiaal-demokraatide 2000.a. kevadel peetud partekongress võttis EMU-ga liitumise suhtes positiivse otsuse vastu. Pärast 2002. aasta septembris toimunud valimisi ning järjekordset sotsiaal-demokraatide võitu, on PM Göran Persson sellele suunale kindlaks jäänud. 14.09.2003, samal päeval, kui toimus Eestis Euroopa Liiduga ühinemise rahvahääletus, ütlesid rootslased referendumil aga olulise enamusega “ei” üleminekule eurorahale, poolt hääletas 55,9% ning vastu 42%. Järgmine referendum lükkub edasi aastateks ja ei saa tõenäoliselt enne 2010.a. toimuma.

Vahetuskurss: Viie viimase aasta jooksul on SEK’i vahetuskurss EEK’i suhtes kõikunud vahemikus 1,49 EEK/SEK kuni 1,93 EEK/SEK. 30. oktoobril 2005 oli Eesti Panga poolt fikseeritud vahetuskursiks 1,64 EEK/SEK. Septembris 2005 oli Rootsi krooni vahetuskursiks 7,54 SEK/USD ning 9,33 SEK/USD.

Maksebilanss: Rootsi on väike riik, mistõttu sõltub ta suuresti väliskaubandusest. Arvestades Rootsi suhteliselt väikest elanike arvu (0,2% maailma elanikkonnast), langeb samas selle arvele üllatavalt suur osa (ligi 2%) maailma kaubandusest. Peale üheksa aasta pikkust jooksevkonto defitsiiti jäämist ja finantskriisi 1990. aastate alguses, näitas jooksevkonto 1994. aastal esimest korda ülejääki ning on püsinud seal kuni tänaseni.
Jooksevkonto ülejääk oli 2004. aasta lõpu seisuga 210,7 miljardit SEKi, mis moodustas 8,3% SKPst. Ülejäägi tekke põhiliseks allikaks oli kaupade kaubandus (eksport 904 mld SEKi, import 731 mld. SEKi) ning mõningal määral ka teenuste kaubanduse positiivne bilanss (42. mld. SEKi). 2005. aasta septembris oli see näitaja 15 miljardit SEKi (eksport 88,2 mld SEKi ja import 72,6 mld SEKi). Ülejäägi tekkimisele aitasid kaasa soodsad kaubandustingimused just eurotsoonist väljaspool.
Kapitali- ja finantskonto näitajad olid 2005. aasta juuni lõpuks vastavalt: 400 miljonit SEKi, ja 47,7 miljardit SEKi.

Välisvaluuta reservid: Välisvaluuta reservid olid 2005. aasta septembri seisuga 183 miljardit SEKi, olles viimaste aastate jooksul oluliselt suurenenud.

Riigieelarve: Viimaste aastate eelarved on projitseeritud tulude ülejääke silmas pidades. Kui 1998. aasta lõppes veel suhteliselt pisikese 9,6 miljardi SEKise ülejäägiga, siis 1999. aasta lõpuks kujunes ülejäägiks juba ligi 82 miljardit SEKi ja 2000. aasta lõpuks 102 miljardit SEKi, mis moodustas ligi 5% SKPst. Eelarve ülejääk on saavutati ennekõik tänu valitsuse rangele fiskaalpoliitikale ja kasvavale majandusele. 2004. aasta lõppes 51 mld SEKi suuruse eelarve puudujäägiga. Eelarve puudujäägi suurenemine pannakse ennekõike intressikulude ja maksude perioodilisuse arvele, samuti ka laenude arvele, mis on võetud investeeringuteks infrastruktuuri parandamiseks Stockholmis ja Göteboris. Edaspidi loodetakse eelarve puudujääki siiski vähendada. Riigi keskvalitsuse kulud olid 2004. aastal olid 1492 miljardit SEK. Riigi keskvalitsuse tuludeks hinnati 2004. aastal 1843 miljardit SEK.

Riigivõlg: Rootsi riigivõla kogusumma oli 2005. aasta septembri seisuga 1 257 miljardit SEKi. Rootsi (ja teised Põhjamaad) on suutnud selle viia allapoole Euroopa Liidu keskmisest näitajast, milleks on 63% SKPst, eurotsoonis on kriteeriumiks 60% SKPst.

SKP: 2005. aasta juuni seisuga oli Rootsi SKP jooksevhindades 677 miljardit SEKi, 2004. aasta samal perioodil 621 miljardit SEKi, (2002. aastal 2340 miljardit SEKi, 1999. aastal 1 972 miljardit SEKi ning 2000. aastal 2 098 miljardit SEKi.) Seoses muutustega statistilise arvestuse alustes (mindi üle ESA95’le) on viimase viie aasta SKP kasv ümberhinnatud ning viimaste andmete järgi oli 1997. aasta juurdekasv 3,8% (varasema statistika järgi 1,8%), 1998. aastal samuti 3,8% (varasema statistika järgi 2,8%), 1999. aastal 4,1%, 2000. aastal 3,6%, 2001. aastal 1,2%, 2002. a. 1,9%, 2004. aastal 3,6%. SKP arvestuslik kasv tekkis peamiselt üldvalitsuse kulutuste ümberhindamisest - kui kulutusi ravimitele, arstidele ja hambaarstidele käsitleti varemalt subsiidiumitena, siis uue korra järgi käsitletakse neid kaupade ja teenuste tellimise eest teostavate maksetena.

Hinnaindeksid:

Tööhõive: Rootsi rahvastikust, viimaste andmete kohaselt (31. august 2005.a.) 9,034 miljonist, moodustas tööhõives olevate inimeste arv 2005. aasta septembri lõpuks 4,502 miljonit. Töötute arv ulatus 2005. aasta septembri lõpuks 242 tuhandeni, olles vähenenud eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 13,4 % võrra. Töötuse määr oli 2005. aasta septembris 5,4%. Rootslaste eesmärgiks oleks Tööhõiveküsimused on võimuloleva valitsuse üks prioriteetseim valdkond. 2006. aastal soovitakse käivitada kahe-aasta pikkune tööhõive programm, mille abil peaks tekkima 55 000 uut töökohta.

Rootsi tööstus

Rootsi tööstus, nagu kogu majandus üldse, on läbi teinud kiire ümberstruktureerimise viimase kümne aasta jooksul, mille eeltingimuseks oli sügav majanduskriis 1990-ndate alguses. Täna on Rootsi üks juhtivaid riike investeeringute mahult kõrgtehnoloogiasektoritesse ning nendega seotud teadusuuringutesse. Oleme tunnistajateks uue nn "võrgustikumajanduse" tekkele, mille tingimustes traditsioonilised tööstusettevõtted ühenduvad uute teenuste sektoritega, et pidada sammu karmis maailmakonkurentsis ning luua kõrgemat tarbijaväärtust.
Ligi 65% Rootsi tööstustoodangust eksporditakse.

Telekommunikatsioonid. Rootsi telekom-i turg kasvas intensiivselt kuni 2000. aastani. Telekomi- ja IT-sektor on praktiliselt kokkukasvanud ning Ericsson domineerib siinsel turul hoolimata vahepealsest tugevast langusest kogu tööstusharus. Siiski annab see valdkond lisaväärtust umbes 150 miljardit SEK-i ja annab tööd 95 000 inimesele Rootsis. See võrdub 25%-ga tööstuslikust lisaväärtusest ning 6% SKPst.

Transpordiseadmed. Seda ala on aastakümneid peetud üheks prioriteetsemaks ning arvestades Rootsi suhtelist väiksust on selline mitmekesisus märkimisväärne. Tootmises on nii tsiviil- kui ka sõjamasinad (näit. JAS 39 Gripen): autod, bussid, veoautod, lennukid, rongid ning laeva- ja lennukimootorid. Rootsi on samuti üks Euroopa liidreid kosmoseuuringutes. Siinkohal võiks nimetada Volvo, Saab ja Scania tuntud kaubamärke, kes annavad tööd paljudele allhanketootjatele. 2002. aastal andis sektor lisaväärtust 76 miljardit SEKi ning maksis palka 100 000 töötajale.

Masinaehitus. Sektoris domineerivad suured rahvusvahelised korporatsioonid nagu ABB (elektrilised- ja automaatikaseadmed), Atlas Copco (kaevandus- ja ehitusseadmed), Tetra Laval (vedeltoidu pakendamine ja piimatööstusseadmed). 2002. aastal andis sektor lisaväärtust 50 miljardit SEK-i ja töötajaid oli 90 000.

Farmaatsiatööstus. On teisel kohal oma kasvutempo osas, kuid tänase seisuga annab kõigest 6% ekspordist. Domineerivad AstraZeneca ja Pharmacia (Pfizer'i osa). Enam kui 90% toodangust eksporditakse. Sektor on äärmiselt teadusmahukas ja seal viiakse läbi uuendusi ja internatsionaliseerimist. 2002. aastal andis lisaväärtust 30 miljardit SEKi ning andis tööd 15 000 inimesele.

Metsatööstus. Kanada ja Soome järel on Rootsi üks tähtsamaid metstööstustoodete eksportijaid maailmas. Kuna sektor on eriti tehnoloogia-intensiivne, siis on toimunud mitmeid ühinemisi. Domineerivad Soomes asuva peakorteriga StoraEnso, samuti SCA, Holmen ning riiklik Sveaskog. 2002. aastal andis sektor lisaväärtust 68 miljardit SEK-i ning andis tööd 80 000 inimesele.

Toiduainetetööstus. Rootsis oli varem väga kaitstud toiduaineteturg, kuid olukord muutus pärast Euroopa Liiduga liitumist. Pooled töökohtadest kuuluvad välismaistele ettevõtetele ning teine pool on täielikult tootmiskooperatiivide käes. Osa toiduainetetööstusest (alkoholi- ja tubakatooted) on siiani riigimonopolideks. 2002. aastal andis sektor lisaväärtust 35 miljardit SEKi ja töötajaid oli 60 000. Sellele lisaks andis põllumajandussektor lisaväärtust 45 miljardit SEKi.

Terasetööstus. Väga palju aastaid oli metallitööstus (raud, teras, värvilised metallid) nii tööhõive kui ka ekspordi poolelt tähtsaimaks tööstusharuks Rootsis. 1970-ndate lõpus tuli silmitsi seista sügava kriisi algusega ning selle tulemusena on toimunud suured strukturaalsed muudatused, et anda suuremat lisaväärtust. Kolm suurimat terasetööstust ühinesid ning moodustasid Svenskt Stål AB (SSAB), mis täna annab 60% Rootsi terasetoodangust. Värviliste metallide osas opereerivad mitmed väikesed ning keskmise suurusega ettevõtted. 2002. aastal hinnati sektori lisaväärtuseks 60 miljardit SEK-i ning töötajaskonnaks 85 000 inimest.

Väliskaubanduse maht aastatel 1998-2004 (miljardites SEKides):

Rootsi peamised ekspordiartiklid: paberikaubad, elektrilised- ja arvutiseadmed, mootorsõidukid, masinad ja seadmed, keemiatooted, farmaatsiatooted, raua- ja terasetooted, toiduained.
Rootsi peamised impordiartiklid: naftatooted, mootorsõidukid ja nende osad, masinad ja seadmed, elektrilised- ja arvutiseadmed, toiduained, tekstiilitooted, jalanõud.

Rootsi kümme peamist väliskaubanduspartnerit aastatel 2002-2005
(vaatlusperiood jaanuar-juuli):

2005.a. juuni lõpuks ulatusid Rootsi välisotseinvesteeringud teistesse riikidesse 1419 miljardi SEK-ini, peamisteks valdkondadeks tööstus, pangandus ja kindlustussektor. Samal perioodil moodustasid välismaised otseinvesteeringud Rootsi 1053 miljardit SEK-i.

Rootsi välisotseinvesteeringute olulisemad sihtriigid ja Rootsi majandusse suurimaid välisotseinvesteeringuid teinud riigid,
1998-2002 (miljardites SEKides)

Hoolimata suurest otseinvesteeringute käibe langusest globaalsetes mastaapides 2002. aastal, oli Rootsis tuvastatud langus kõigest 11%. 2002. aastal langesid Rootsi sisenevad otseinvesteeringud 108 miljardi SEK-ini, võrrelduna 2001. aasta 121 miljardi SEK-iga. Samal ajal investeerisid Rootsi ettevõtted välismaale 55% enam ehk 106 miljardit SEK-i, võrrelduna 2001. aasta 68 miljardiga. Kõige rohkem tõstis näitajaid Rootsi Telia ühinemine Soome Soneraga detsembris 2002.a.